Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm ütles “Deltas”, et nad said juba Jõulujazzi esimestel aastatel aru, et see peaks väga eristuma Jazzkaarest.
“Vahel on tegemist õnnelike juhustega ja nii oli ka Jõulujazziga,” sõnas Anne Erm. Nimelt taheti Jazzkaarele esinema taani bassisti Niels-Henning Ørsted Pederseni, aga see ei õnnestunud. Äkitselt anti teada, et bassist tahaks tulla detsembris Eestisse esinema, seega otsustati teha lisaks temale veel paar kontserti ning sellest sündiski esimene Jõulujazz.
“Mõtlesime, et Jõulujazz peaks väga eristuma Jazzkaarest,” rääkis Erm. Esimeste aastate bassistide pealt läks fookus sujuvalt üle vokaalansamblitele. Aastate jooksul on käinud festivalil kuskil paarkümmend vokaalansamblit, sealhulgas Take 6 ja Estonian Voices. Suured kontserdid on toimunud Kaarli kirikus, Estonia kontserdisaalis ja hiljem Alexela kontserdimajas.
Tänavu astub üles Maarja Aarma koos vokaalgrupiga KVART ja nendega ühineb džässitrio armastatud eesti muusikutest. “Mul on rõõm olla sellel Jõulujazzil vokaalansamblite esindajana. Ma ise olen ka käinud Jõulujazzil vokaalansambleid kuulamas, nii et see on suur au,” tõdes Aarma. Jazzkaar tegi talle sellise pakkumise, kuna ta õpetab MUBAs vokaalansambleid. Vokaalansambel KVARTiga koos esinevad Raivo Tafenau, Peedu Kass ja Andre Maaker.
Koorimuusika on Aarmaga kogu aeg kaasas käinud, tema muusikatee algas ETV tütarlastekoorist. Peale 20 aastat koorimuusikas jõudis ta džässimuusikani. Viimasel ajal on ta neid kahte omavahel sidunud. Nii hiljuti antud Veljo Tormise koorimuusika variatsoonidest inspireeritud kontsertidel kui ka Jõuludžässil said Aarma koorilik ja džässilik pool kokku. Tema eesmärk kontserdiks eestikeelne kava kirjutada sai teoks ning kontserdil kuuleb instrumentaalide ja vokaalide sümbioosi. “Mul on olnud väga põnev protsess seda kirjutada,” tõdes ta.
Erm rääkis, et kavas on väga erinevaid kontserte erinevatest žanritest, nii eesti kui ka välismaa artistidelt. Ta loodab, et igaüks leiab 15 kontserdist koosnevast kavast endale midagi südamelähedast. Ta ei usu, et üks kontsert teistest kõige parem oleks. “Iga kontsert on oma põhjusega kavasse võetud,” sõnas Erm. “Käiks võimalusel kõik kontserdid läbi, kui jõuaks,” lisas Aarma.
Eestlased kipuvad arvama, et kindlam on minna kontserdile, kui sealsed laulud on juba mõneti tuttavad. Erm arvas, et selle põhjuse pärast on viimasel ajal populaarseks saanud lisakontserdite tegemine. Siiski innustab ta inimesi uusi asju proovima, lubades, et ka paljude jaoks tundmatute artistide kontserdid tulevad väga mõnusad.