Viimastel nädalatel peamised haigustekitajad olid rinoviirused, Mycoplasma pneumoniae, SARS-CoV-2 ja gripiviirused. Keskmine haigestumus oli 167 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartu-, Lääne- ja Järvamaal.

47. nädalal registreeriti 146 gripijuhtu. Gripiviiruste levik on püsiv ja laialdane, kuid haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks. Tartumaal on haigestumus olnud tõusutrendis kaks järjestikust nädalat ning intensiivsust saab hinnata keskmiseks.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2). Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks.

47. nädalal registreeriti 322 COVID-19 haigusjuhtu. COVID-19 haigestumus püsib üldiselt stabiilsel tasemel, kuid märgata on kerget tõusutrendi. Langustrendi on täheldatud juba teist nädalat järjest. Suurem haigestumuse kasv on registreeritud nii väikelaste kui ka kooliealiste laste seas.

Alates hooaja algusest (29.09.2025) registreeriti 34 RS-viirusega seotud haigusjuhtumit, neist 23 olid lapsed vanuses 0–4 aastat. Selle ajavahemiku jooksul hospitaliseeriti 20 inimest, kellest 13 olid kuni 2-aastased lapsed.

Alates hooaja algusest (29.09.2025) on registreeritud 407 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed (15-19 a) ja täiskasvanud (30–49 a).

Lähiaja prognoos ja soovitused 2025. aasta sügishooajaks

ECDC uue riskihinnangu järgi erineb sel hooajal ringlev A(H3N2) alamvariant K põhjapoolkera A(H3N2) vaktsiintüvest, kuid vaktsiin pakub endiselt kaitset raske haigestumise eest ning vaktsineerimissoovitus jääb kehtima. Sellises olukorras tõuseb lisameetmete roll, eriti riskirühmade puhul.

  • Sümptomitega koju jäämine — kõige tõhusam viis levikut vähendada.
  • Kätepesu ja käte hügieen — oluline nii gripi, ÄRH-de kui ka COVID-19 puhul.
  • Maski kandmine rahvarohketes siseruumides, eriti ümberringi on palju haigestunuid.
  • Massürituste vältimine riskirühmade jaoks kõrghooajal (eakad, rasedad, krooniliste haigustega inimesed).
  • Ruumi tuulutamine ja hea ventilatsioon — vähendab tilk- ja aerosoolnakkuse levikut.
  • Vältida riskirühma inimeste külastamist (nt hooldekodud, haiglad).
  • Haigete laste koju jätmine, et vähendada levikut kollektiivides.

Vaktsineerimine on parim viis kaitsta ennast ja oma lähedasi. Gripi vastu saab vaktsineerida kogu gripihooaja vältel. Immuunsus kujuneb välja umbes kahe nädalaga. Gripi vastu soovitame vaktsineerida kõiki, kuid eriti eakaid, krooniliste haigustega inimesi, rasedaid ja väikelapsi. COVID-19 vastu soovitame vaktsineerida (kui viimasest vaktsineerimisest või läbipõdemisest on möödunud vähemalt 6 kuud või inimene ei ole siiani vaktsineeritud ja/või läbipõdenud):

  • üle 60-aastased vanemaealised;
  • hoolekandeasutuste elanikud, tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad;
  • rasedad, kellel on terviseseisundi tõttu suurenenud risk raskelt haigestuda.