Uuest aastast kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on vähemalt B1-tasemel ehk kes saavad aru lihtsatest käskudest ja suudavad väljaõppes osaleda.
Riigikogu võttis vastu eelnõu, millega tehakse kaitseväeteenistuse seaduses muudatus, mille järgi kutsutakse ajateenistusse üksnes need kutsealused, kes oskavad eesti keelt vähemalt B1-tasemel, kirjutab Õhtuleht.
Aasta alguses tegi “Aktuaalne kaamera” loo sellest, et kaitsevägi soovib teenistusse vaid neid ajateenijaid, kes valdavad eesti keelt. Seni alustasid ajateenistust kohati puuduliku keeleoskusega noored, mis oli takistuseks tulemusliku väljaõppe läbiviimisel.
Kaitseressursside ametist selgitati ERR-ile, et nõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid.
“Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist,” sõnas KRA kommunikatsioonijuht Daisi Želizko-Kask.
Kaitseväest lisati, et umbes viiendik kutsealustest ei oska ajateenistusse saabudes riigikeelt väljaõppes osalemiseks ja teenistusülesannete täitmiseks piisaval tasemel. Seetõttu on kaitsevägi sunnitud korraldama neile sõjalise väljaõppe arvelt keeleõpet.
“Eesti keele kursuste läbimine nõuab väljaõppe arvelt aega, sest ajateenija kulutab osa teenistusajast keeleõppele, mitte otseselt väljaõppe saamisele ja teenistusülesannete täitmisele. Samas on keeleõpe vajalik, et tagada tema tulemuslik ja ohutu osalemine teenistuses,” öeldi kaitseväe pressijaoskonnast.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et muudatus puudutab peamiselt neid kutsealuseid, kes ei ole gümnaasiumi lõpetanud. “Kui noor on lõpetanud gümnaasiumi, siis on ta saanud ka vähemalt 60 protsenti eestikeelset õpet ehk B1-tase on tagatud,” märkis ta.
“Kaitsevägi peab tagama väljaõppe kõikidele ühesugusel tasemel ja on keeruline, kui osa noori eesti keelest aru ei saa ega saa ka täismahus väljaõppes osaleda,” lisas Pevkur.
Kui isikul puudub eesti keele oskus B1-tasemel, ei arvata teda reservi, vaid ta jääb kutsealuse staatusesse kuni 27. eluaastani (k.a). Kui isik peaks selle aja sees vajalikus ulatuses keeleoskuse omandama, kutsutakse ta teenistusse, aga kui ei, siis määratakse ta reservi 28. eluaasta täitumisel, selgitas Želizko-Kask.
Kaitseväe pakutav keeleõpe kaob
Alates 2019. aastast on kaitsevägi võimaldanud puudliku keeleoskusega ajateenijatele järeleaitamistunde. Eelmisel aastal läbisid selle õppe 400 sõdurit. Aastas kulub kaitseväel eesti keele õppele umbes 50 000 eurot.
“Eeldusel, et edaspidi jõuab ajateenistusse kutsealune, kelle keeleoskus on vähemalt B1-tasemel, kaob vajadus senisel viisil keeleõppega jätkamiseks,” sõnas Želizko-Kask.
Info kutsealuse keeleoskuse kohta saab KRA haridus- ja noorteameti andmebaasidest.
Muudatus jõustub, kui president seaduse välja kuulutab.
B1-tasemel keeleoskaja mõistab argipäevaseid teemasid
Euroopa keeleõppe raamdokumendi järgi mõistab B1-keeletaseme saavutanud isik igapäevaelus ette tulevate korduvate teemade peamist mõtet ja olulisemaid üksikasju ning suudab üldjoontes jälgida lühikest otsesõnalist juttu tuttaval teemal, kui kõneldakse kirjakeeles ja hääldus on selge.
Samuti mõistab olulisemat ka pikemast kirjakeelsest jutust, kui räägitakse tavapärasest aeglasemalt, kuid paremaks mõistmiseks vajab ajuti kordamist või üleküsimise võimalust.
Ta peaks suutma järgida üksikasjalikke juhiseid ning mõistma faktiteavet igapäevaelu või -tööga seotud teemadel.
Lugedes peab ta rahuldavalt aru saama otsesõnalistest faktipõhistest tekstidest, kui teema kuulub tema huvivaldkonda ning suutma lugeda lühemaid tekste erinevatel teemadel ning olema võimeline mõistma ka pikemate tekstide peamist mõtet ja otsima neist konkreetset infot, kui teema on talle oluline või tuttav.
Samas võib argikogemusest erineva teema puhul olla teksti üksikasjade mõistmine puudulik ning pikemate tekstide mõned üksikasjad ja seisukohad võivad jääda ebaselgeks.