Droonirünnakute tõttu süveneb kütusekriis
Ukraina järjest pikema ulatusega droonilöögid naftatöötlemistehastele ja sadamatele on põhjustanud Venemaal tõsise kütusekriisi. Bensiinihinna järsk tõus lõi tarbijaid valusalt ja kuigi hind on praeguseks veidi odavnenud, püsib mitmel pool kütusedefitsiit.
Venemaa riigieelarve seis ei jäta samuti palju hingamisruumi. Nafta- ja gaasitulud langesid aasta esimesel kümnel kuul üle 20 protsenti, osalt sanktsioonide, odavama naftahinna ja tugevnenud rubla tõttu.
USA surve ja rahukõnelused loovad lisapinget
USA püüab piirata Venemaa energiasektori tulu, kasutades seda hoovana, millega avaldada Ukraina rahuplaani läbirääkimistel survet. Kuigi Ameerika ja Venemaa kulissitagused kõnelused sanktsioonide võimalikust leevendamisest jätkuvad, kokkulepet veel pole.
Pinge tõusis eriti pärast seda, kui Trumpi valitsus kehtestas oktoobris uued sanktsioonid Rosneftile ja Lukoilile. Vastuseks pakkus Putin välja uued rahuläbirääkimised, kartes, et USA võib survet veelgi suurendada.
Suureneva eelarvepuudujäägi täitmiseks plaanib Venemaa valitsus järgmise aasta alguses tõsta käibemaksu ja laiendada maksubaasi. Lisaks kehtestatakse tehnoloogiamaks elektroonikale, autode ostmise maks suureneb.
Samas kasvab riigivõlg: esimest korda valmistub rahandusministeerium siseturul müüma jüaanides nomineeritud võlakirju. Kulda eelarveaukude lappimiseks juba müüakse.
Eksperdid hoiatavad, et Venemaa majanduse vastupidavus on lõppemas. «Majanduse immuunsus on tugevalt nõrgenenud,» arvas Moskva ülikooli professor Oleg Buklemišev. Tema hinnangul võib süsteemne kriis olla vaid aja küsimus.
Carnegie keskuse direktor Alexander Gabuev sõnastab olukorra selgelt: «Venemaa parimates huvides oleks sõda kohe lõpetada. Ent selleks tuleb näha ebameeldivat reaalsust. Venemaa pole veel kalju servale jõudnud.»
Praegu aga näib, et enne paranemist tuleb venelastel läbi elada veel hullemad ajad – ja sõja hind, mis on seni jäänud peamiselt rindele, kandub üha enam vene inimeste igapäevaellu.