Neljapäeval tegid Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Tööandjate Keskliit ja Toiduliit ühispöördumise, et teravalt kritiseerida praegu riigikogus teisel lugemisel olevat jäätmeseadust.
Eestis püütakse juba mitu aastat uut jäätmeseadust ära teha. Väga lihtsustatult öeldes on Eesti probleem see, et me küll justkui sorteerime prügi, aga seda ei töödelda piisavalt ümber ning päris oluline osa prügist lõpetab oma maise elutee Iru ahjudes.
Uue jäätmeseadusega soovitakse tabada mitut kärbest ühe hoobiga. Esiteks, saada eestlased rohkem prügi sorteerima – uute kallite hindade läbi. Mis saab prügimaksust? Kliimaministeeriumist öeldi, et prügimaksu või jäätmemaksu ei tule. Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna juht Peep Siim selgitas: «Sellist asja nagu prügimaks kohe kindlasti ei tule. Nii nagu inimeste jäätmearve sisaldab jäätmeveo teenustasu praegu, on ka edaspidi. Erinevus on selles, et jäätmearvel oleva jäätmeveo teenustasu sisu on edaspidi selgem ja võimaldab rahastada üksnes selliseid tegevusi, mida on parimaks jäätmekorralduseks vaja. Muudatus kaitseb tarbijat. Praegu (enne jäätmereformi) küsib jäätmevedaja tasu muude kulude sees ja selle tegelik rakendus pole teada. Edaspidi peab arvel välja tulema, mille eest inimene maksab ning KOV saab otsustada, kas tasu küsib tema või vedaja. Prügimaksuga hirmutamine on pahatahtlik. Elanikele, kes jäätmeid sorteerivad, jääb edaspidi jäätmearve keskmiselt ligikaudu 5 euro kanti. See sisaldab ka pakendite eest kantavat kulu 50 eurosenti kogumismahuti kohta.»
Kliimaministeeriumi kantsler Ivo Jaanisoo selgitas, et algselt oli prügimaksu-punkt küll seaduses sees, aga seda muudeti:«Ivo Jaanisoo selgitas: „Vabariigi Valitsus otsustas kevadel eraldi KOV jäätmetasu instrumendi eelnõust välja jätta. Seega juhul kui kohalik omavalitsus otsustab jäätmevedaja asemel ise arveid esitada ja teenusepakkujate kulud kanda, siis tohib ta seda teha üksnes jäätmeseaduses juba 15 aastat kehtinud sätte põhjal (§66 lõige 5). Lisaks tuleb inimeste arvete peal selgelt välja tuua, kui palju on kulunud jäätmete veole ja käitlusele, lisateenustele ning jäätmehooldusele, mis ei tohi ületada 50% veo- ja käitluskuludest (selline piirang täna puudub). Seega on varasemaga võrreldes arveldamine inimesele oluliselt läbipaistvam ja vähendab hinnatõusu riski.“»