Kui soovid tutvuda TTLi kinnise võlakirja tingimustega, siis
👉Ava TTLi veebileht ja küsi ligipääsu materjalidele.
Võlakirjade tagasimakse ei sünni “ilusast äriplaanist”, vaid päris rahavoost.
Sellest sõltub, kas põhiosa ja intress makstakse õigel ajal. Ning kas üldse.
Võrdleme kahte levinud võlakirja mudelit, mis pakuvad tootlust, kuid rahavoo loogika (ja seega risk) on väga erinev.
1. Kinnisvaraarendus: rahavoog on tulevikus… kui turg lubab
Kinnisvaraarenduse lugu on korduv:
- ostetakse maa/hoone
- ehitatakse või renoveeritakse maja
- müüakse maha
Raha tuleb tagasi alles müügihetkel.
Kuni müügini on arendusel kulude maraton:
- ehitus ja tööjõud
- materjalid ja alltöövõtjad
- projektikulud
- intressid investoritele
Selle ärimudeli juures on oluline detail võlakirja investorile: kinnisvara ei tooda enne müüki rahavoogu.
Siit tekib ka väike paradoks: arendaja kaasab raha ette, et maksta vahepeal intresse.
Ehk investorid annavad raha, et arendaja saaks investorile endale tagasi intressi maksta.
“Justkui tuleks keegi sulle kosja su enda lilledega. Sümpaatne žest, aga investor tahab ju teada, millal klientidelt raha ettevõte kontole jõuab,” seletas Hendrik Roosna, TTLi nõukogu liige.
Kinnisvaras sõltub võlakirja tagasimakse tugevalt turu olukorrast.
Kui müük aeglustub või turg jahtub, nihkub ka tagasimakse ajastus. Isegi siis, kui arendaja teeb “kõik õigesti”.
Heaks näiteks on hiljutine lugu Haapsalu arendusest, kus “tuled ei põle”. Projekt sai valmis, aga turg ei võtnud seda planeeritud mahus vastu. Tulemus: müük venis ja rahavoog ei saabunud oodatud ajal.