Välisminister Margus Tsahkna ütles ETV saates “Esimene stuudio”, et Venemaa ja Vladimir Putini tegevus ei näita märke peatse rahu saabumisest Ukrainasse. USA eestvedamisel valmiva rahuleppe suhtes oli ta skeptiline.
“Ma olen nüüd igapäevaselt suhelnud oma kolleegi Andri Sõbiha ja paljude teistega. Mul on tunne, et Putin haistab õhus vere lõhna ja praegu taktikaliselt ka väga õige käik tema poolt. Ta surub nii palju kui võimalik – surub rindel, surub tsiviilisikute vastu, pommitab infrastruktuuri, energiataristut. Mingit rahu küll ei ole kuskilt näha,” ütles Tsahkna.
Küll aga on Tsahkna sõnul soov president Trumpil suruda see rahu Ukrainale peale. “Ja see protsess on ju erakorraliselt avalik. Igasugused lekitamised, kõned, ettepanekud ja vastuettepanekud. Sellist turmtuld tavaliselt on väga raske leida, kuna selline asi on toimunud. Ja teiseks – tänane välisdiplomaatia ja välispoliitika nõrganärvilistele kindlasti ei ole. Me peame olema ülirahulikud ja ajama oma asja edasi,” lausus ta.
Tsahkna sõnul on raske öelda, kas rahupingutused kukuvad kokku. “Ukrainlaste põhisõnum on olnud, et nad tahavad hoida president Trumpi ja Ameerika Ühendriike seotuna selle teemaga. See põhimõte ongi, et Ameerika Ühendriikidega on võimalik rääkida läbi, aga ilma Ameerika Ühendriikideta ei ole võimalik Venemaad põlvili suruda,” sõnas Tsahkna.
Tsahkna sõnul on Euroopa ühtne ja ka lääne ja lõuna pool saadakse aru, et Venemaa on jätkuvalt oht ja väga halb rahu Venemaaga tähendab Euroopa julgeolekuolukorra halvenemist.
Ta avaldas lootust, et lähiajal paneb Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lauale ka Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmise teema. “Seda kardab kõige rohkem praegu ka Putin. Sest see ei tähenda mitte ainult, et ta jääb nendest varadest ilma, vaid see tähendab suurusjärgus 140 kuni 160 miljardit eurot reaalset raha Ukrainale, millest piisab päris pikaks ajaks, et osta relvi ja et hoida üleval oma majandust,” lausus Tsahkna.
Külmutatud varade vastu olnud Belgiale tuleb Tsahkna sõnul selgitada, et see on Ukrainale ja Euroopale ellujäämise otsus. “See on selle taseme otsus. Ja eks siis tuleb anda ka garantiid, et juhul kui midagi juhtub nende nõuetega Venemaa poolt, siis Belgia ei jää üksi. Selles küsimuses on neil õige mure,” ütles ta.
Tsahkna rääkis, et kuigi rahuleppe kohta on päris palju infot, siis tegelikult viimast hetkeseisu ta detailselt ei tea.
“Me teame seda, et NATO ja Euroopa Liidu kohta käivad teemad on sealt eraldi välja võetud, nende üle peab läbi rääkima mitte Putin, vaid nende üle räägib läbi NATO ja Euroopa Liit. Aga kõik muud väga valulikud teemad, mis puudutavad Ukraina põhiseaduslikke printsiipe, territooriume ja vägede suurusi, suveräänsuse teemad, valimised jne. Need on kõik lahti veel,” rääkis Tsahkna.
“Kui isegi Ameerika Ühendriigid, Ukraina ja Euroopa saavutavad mingisuguse plaani, siis selle plaani sisu peaks olema ju see, et Putin muudab oma eesmärke, aga Putin täna ei paista küll tahtvat kuidagi oma eemärke muuta. Putin ei ole isegi olemasoleva info kohaselt selle plaani kohta midagi öelnud. Nii et ma arvan, et me oleme päris kaugel sellest rahust,” ütles Tsahkna.
Tsahkna sõnul on tegelikuks rahuplaaniks vaja ainult kahte punkti: surve Venemaale ja Ukraina toetamine.