Hetkel hoiavad Euroopat pinge all ameeriklased ja venelased, kusjuures läbirääkimised käivad hoopis Euroopa tuleviku üle. Loomulikult ütleks inimmõistus, et istuge maha ja rääkige asjad selgeks, aga miskipärast on see võimatu. Ühelt poolt on inimesed võimelised artikuleerima ja oma mõtteid väljendama, teiselt poolt aga püüavad kõik oma mõtetes liikuda suunda, mis igale osapoolele kõige sobivam, ja loomulikult ei saagi sellest välja tulla loogilist arutelu, vaid üks lõputu tõlgete tõlge, sest keegi ei suuda olla aus. Kahjuks puudub hetkel maailmas ka aus tõlkija.
Rakvere Teatris esietendub Bergmani „Sügissonaat”. Bergman on meister tõlkima inimsuhteid vaatajale arusaadavasse keelde. Näidendis püüavad ema ja tütar oma suhteid ja mineviku valikuid üksteisele tõlkida, aga nagu inimestele omane, ei tule see hästi välja. Lavastaja Eva Kolditsaga intervjuud tehes jäi mõttesse kummitama Eva tähelepanek. Ema ja tütar püüavad küll sõnades jõuda selguseni, aga vajavad selleks tõlki – teist tütart, kes elab nüüd õe juures ja pole oma haiguse tõttu võimeline artikuleerima. Ometi tõlgib see suutmatu hing ema ja õde üksteisele paremini, kui nad ise seda eladeski suudaks.