Marju Marynel Kuut (1946–2022) alustas oma muusikukarjääri pooljuhuslikult juba 16-aastaselt. Ta läks sõbrannadele kaasa elama konkursile, kus bänd otsis lauljat. Hinnatud dirigent ja jazzmuusik Aleksander Rjabov märkas noort Marjut uksel, ja ärgitas teda ka proovima. Mõni aasta hiljem, juba 1965. aastal, nimetas Down Beat ta Nõukogude Liidu parimaks jazzlauljatariks. Ometi ei iseloomusta see tiitel tema olemust täielikult. Ta polnud üksnes esitaja – tema muusika ja tööd kandsid palju suuremat rolli popmuusika kujundamisel meie kultuuriruumis 20. sajandi jooksul. Eesti Raadio arhiivis on temaga seotud üle 400 fonogrammi.
Marju Kuudi duubelLP «Üksi, kuid vabana» Foto: Funk Embassy
Marju vastupandamatu soov avastada funk ja soul muusika juuri USA-s muutis Nõukogude Liidu poolt okupeeritud Eesti tingimused väljakannatamatuks. Ekstravagantne ja taltsutamatu Kuut emigreeruski 1980. aastal Rootsi ja reisis hiljem Los Angelesse. Enne ja pärast seda avaldas ta tohutut mõju mitmetele žanritele – eriti funki ja souli maaletooja rollis Eestisse – olles laulja, produtsent ja arranžeerija.
Funk Embassy Records ja Microwave Productions esitlevad kogumikku «Üksi, kuid vabana» — mille pani kokku Maryn ise. Duubelvinüül sisaldab 22 lugu, mille Maryn valis oma «Marju Kuut2 ajastust ehk salvestised enne Eestist lahkumist 1980. aastal. Plaadi kujundas Anna-Liisa Sääsk ja see pressiti Tartus, Vinyl Plantis 180g vinüülile. Põhjalikumat elulugu saab lugeda albumi kaante vahelt. Selle on kirjutanud Haldi Välimäe (bändist Haldi & ans Flamingo). Haldi on andnud suure panuse Eesti naisartistide, eriti Marju Kuudi pärandi esile toomisesse.