Euroopa Komisjon tahab, et Euroopa Liidu 27 liikmesriiki lepiksid 18. detsembril kokku Vene varade andmises Ukrainale reparatsioonilaenuna, aga De Wever on vastu, väites, et Belgia satub konksu otsa, kui Moskva neid miljardeid tagasi nõudma hakkab.
Erinevate Euroopa riikide viis diplomaati kurtsid Politicole, et Belgial näib olevat ka teine põhjus Vene raha kinni hoidmiseks, milleks on maksutulu. Nad märkisid, et Belgia rikub rahvusvahelist kohustust, mille võttis eelmisel aastal, avaldada, mida ta teeb külmutatud varade pealt saadava maksutuluga. See peaks minema Ukrainale.
Diplomaadid ütlesid, et raha läheb endiselt Belgia riigieelarvesse, mistõttu on võimatu kindlaks teha, kas Belgia täidab seda kohustust Ukraina ees täielikult. Belgia eitab kategooriliselt, et on midagi valesti teinud.
Diplomaadid teatasid, et kui Belgia külmutatud varade asjus edasi vastu punnib, hakkavad teised Euroopa Liidu liikmesriigid kasutama edasisi kohtumisi üha rohkem küsimuse esitamiseks, kas Belgia saab sellest maksutulust või Ukrainale maksetega viivitamisest kasu. Samuti on kavas küsida, kas Belgia kasutab oma tavapärast maksutulu Ukraina toetamiseks, nagu teevad teised Euroopa riigid, või teeb ta seda ainult Vene varadelt saadava tulu arvelt.
„Selle jalgade järelevedamise käitumise valguses tekib küsimus, kas on ikka päriselt aru saadud, et see on Euroopa julgeolek, mis siin kaalul on,“ ütles üks kõrgetasemeline Euroopa diplomaat Politicole. „Ja vaadates andmeid, on kahtlusi, kas Belgia täidab oma lubadust saata oma sülle langenud maksutulu Ukrainale.“
Raha on raske jälitada, aga diplomaadid viitavad Kieli instituudi andmetele, mille järgi on Belgia andnud täiemahulise sõja algusest kuni 2025. aasta 31. augustini Ukrainale 3,44 miljardit eurot. Samas moodustasid maksud Vene varade pealt ainuüksi 2024. aastal 1,7 miljardit eurot.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (1)