Tallinna uus linnavõim on välja öelnud, et Tallinnasse võiks kerkida uus tänapäevane konverentsikeskus, mis võiks tulla linnahalli. Ka kultuurkapital saaks vähemalt osaliselt linnahalli remonti ja kontserdisaali rajamist rahastada, kui poliitikud riigi tasemel nii otsustavad.
Loodava koalitsiooni linnavara ja ettevõtlust puudutavate kokkulepete tutvustamisel lubasid koalitsiooni osapooled Keskerakond ja Isamaa, et linn kaalub koostöös erasektoriga kaasaegse konverentsikeskuse rajamist, ja ühe võimalusena nähakse selle rajamist Tallinna linnahalli.
“Tõesti, üheks võimalikuks variandiks võiks olla linnahall, sest ka linnahalli probleemid tuleb ära lahendada. Linnahall on seisnud päris pikalt ja me teame, et selle olukord ei ole kõige parem. Aga viimased ekspertide uuringud on näidanud, et kandekonstruktsioonid peavad,” lausus Lauri Laats (Keskerakond).
Uuringud, millele Laats viitab, said valmis möödunud suvel ja nagu kinnitab linnaarhitekt Andro Mänd, olid need väga põhjalikud.
“Fassaadid ehk välisvooder on kohati välja langenud ja probleemne, ning katused jooksevad kohati läbi. Aga konstruktsioonid on tegelikult heas olukorras. Üllatusena selgus, et ka jäähalli osa, mida me kõik teadsime, et on nii halvas olukorras, et seal ei ole enam midagi päästa, siis ka sealsed kandekonstruktsioonid, kolmemeetrised terastalad laes, on heas korras ja ekspertiis soovitas neid isegi taaskasutada,” lausus Mänd.
Ettevõtjate sõnul võiks uus konverentsikeskus mahutada 2000–3000 inimest, lisaks suurele saalile vajavad konverentside korraldajad samas asukohas ka palju väiksemaid ruume näiteks töötubade korraldamiseks. Laats ütles, et praegune linnahalli maht nendele soovidele takistuseks ei ole.
Nii Laats kui ka Isamaa esindaja Sven Sester, ütlesid, et projekt võib saada teoks üksnes era- või riigiraha kaasates.
“Selge on see, et seda ei ole võimalik teha linna rahadega. Igal juhul peab see olema koostöös erasektoriga või siis riigiga,” lausus Sester.
“Peaksime tegema maksimaalse pingutuse sel juhul koostöös erasektoriga, et leida lahendus võimaliku konverentsikeskuse rajamiseks. Konkreetses koalitsioonilepingus sõna “linnahall” küll sees ei ole, aga me ei ole sellest teinud saladust, et oleme antud juhul mõelnud ka linnahalli enda peale,” lausus Sester.
Kui poliitikud on nõus, saaks rahastust kultuurkapitalist
Üheks võimalikuks rahastajaks, kellega on Tallinna linnaametnikud rääkinud, on Eesti kultuurkapital.
Kultuurkapitali juht Margus Allikmaa ütles ERR-ile, et teoreetiliselt on küll võimalik, et kultuurkapital rahastab linnahalli renoveerimist.
“Aga neid otsuseid teevad poliitikud: seda ei saa otsustada ei mina ega kultuurkapitali nõukogu, vaid riigikogu kultuurikomisjon ja kultuuriminister,” sõnas Allikmaa.
Allikmaa sõnul talle iseenesest meeldib mõte, et linnahalli renoveerimist rahastab kultuurkapital.
“Linnahalliteemalisi jutuajamisi linnaametnikega, võibolla ka poliitikutega, sest mõnikord on raske aru saada, kes on poliitik ja kes ametnik, on mul olnud. Inimesed on käinud luuramas,” lausus Allikmaa.
“Mõtteid on erinevaid liikunud. Eks tõsi on, et ühte korralikku kontserdisaali on meil väga vaja ERSO-le. Selge on ka see, et linnahall tuleb mingi trikiga korda saada ja seal tuleb otsida kokku koostööpartnereid. Seal peab olema sümbioos arendajatest – üks teeb ühe osa ja teine teise,” rääkis Allikmaa.
Linn algatab uue detailplaneeringu linnahalli alale
Tallinna linnahalli territoorium võtab enda alla pea 40 000 ruutmeetrit ning tegemist on muinsuskaitse all oleva ehitisega. Igasugused jutud kompleksi lammutamisest või suuremahulisest välisilme muutmisest ei ole realistlikud.
“Esiteks sellise hoone lammutamine ei ole 10 000 eurot maksev nali, see maksab miljoneid. Tuletan meelde, et seal on tegemist kahe mälestisega. Üks on hoone, teine on hoones asuv maailma kõige suurem gobelään. Selle suurus ongi olnud selle probleem – meil ei ole lihtsalt mitte ühtegi teist ruumi, kuhu me saaks nii suurt gobelääni panna,” lausus Mänd.
Mänd lisas, et linn on algatamas uut detailplaneerigut linnahalli ümbritsevatele aladele, kus on nii linnale kui ka eraomanikele kuuluvaid maid. Samal ajal tegeletakse hoonele eri funktsioonide otsimisega ning partnerite leidmisega, kes aitaksid arendamisele kaasa.
Tallinna linnale kuuluvale linnahallile on viimase aastakümne jooksul otsitud pidevalt uut kasutust ja rahastajat.
Viimati oldi kõige lähemal linnahalli arendamisele aastal 2020, kui projekti olid koostöös linnaga valmis investeerima Tallink Grupp ja Infortar. Nendele plaanidele tõmbas kriipsu peale koroonapandeemia. Toona hinnati kogu arenduse maksumuseks 300 miljonit eurot.
Linnahalli suur saal Autor/allikas: Priit Mürk/ERR