Inimesed jälgivad tänavuste valimiste eel senisest terasemalt nii kandideerijate kui ka valijate elukohta. Siseministeeriumi andmetel otsest valimisturismi täheldada ei ole, kuid elukohateateid esitatakse enne valimisi natuke aktiivsemalt küll. Andmete õigsust peab kontrollima kohalik omavalitsus.
Vabariigi valimiskomisjonile on võrreldes varasemaga laekunud rohkem kaebusi, mis puudutavad kandidaatide või valijate tegelikku elukohta. Vabariigi valimiskomisjoni juhi Arne Koitmäe sõnul on praeguseks selliseid kaebusi laekunud 13.
“See on nüüd sel aastal seoses ühe riigikohtu lahendiga esile kerkinud ja inimesed on seetõttu hakanud rohkem vaatama, kes ja kus nende hinnangul rohkem elab. See on uus asi, mida eelmistel valimistel sisuliselt ei olnud,” rääkis Koitmäe.
Veebruaris otsustas riigikohus, et ei rahulda Elva valla taotlust tunnistada põhiseadusvastaseks olukord, kus kohalikul omavalitsusel puuduvad õigusnormid elukoha andmete sisuliseks kontrolliks.
Elva valla pöördumise ajendas omakorda erakonna Isamaa kaebus, kus väideti, et kohalikel valimistel on Elvas mitu korda kandideerinud inimene, kes püsivalt seal ei ela. Ringkonnakohus rahuldas Isamaa kaebuse ning kohustas valda kontrollima kaebuses nimetatud isikute rahvastikuregistri elukoha andmete õigsust.
Siseministeeriumi rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla selgitas, et elukoha registreerimise kandeid teeb rahvastikuregistrisse omavalitsus, kellele elukoha teade esitatakse.
“Nemad siis selle käigus saavad kontrollida, kas need andmed, mis on esitatud, on ka tõesed – kas see aadress on olemas, kas see hoone on olemas. Kindlasti iga elukohateate esitamisega seda kahtlust ei teki ja neid andmeid ei kontrollita, aga kui on teada mingid täiendavad asjaolud, siis on kohalikul omavalitsusel võimalik seda teha. Isikul võibki Eestis olla mitu elukohta ja ta võibki mitmes kohas elada ja siis ta otsustab, milline nendest elukohtadest on see, mille ta rahvastikuregistrisse esitab,” rääkis Kungla.
Oktoobrikuiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel saab oma hääle anda vastavalt 19. septembri rahvastikuregistri seisule. Mairis Kungla sõnul mingit suurt andmetega manipuleerimist enne valimisi pole täheldatud ning nn valimisturism jääb kümne ja enama aasta tagusesse aega. Siiski vaadatakse enne valimisi oma andmeid aktiivsemalt üle ja ka muudetakse.
“Jah, on rohkem elukohateateid esitatud küll, aga see ei ole suur muutus. On väike kasv, aga ikkagi on.”
Arne Koitmäe ütles, et “püsiva elukoha” defineerimine on vana ja pikk vaidlus.
“Praegu on see üsna formaalselt defineeritud selle järgi, kus rahvastikuregistri järgi registreeritud elukoht on ja seda siis ka arvestatakse. Praegu ei ole keegi ka mõnda teist lahendust välja pakkunud,” sõnas Koitmäe.