Seekord aga võttis Saarte Häälega ise ühendust üks Kuressaare elanik, et lugejatega oma kogemust jagada – tõsi küll, anonüümsena –, hoiatamaks teisi, kui pealetükkivad, jultunud ja kavalad välismaalastest kaubitsejad võivad olla. Ning mismoodi neil õnnestub oma ohvriks valitu ära rääkida nii, et see on lõpuks nõus ostma asju, mida tal isegi tarvis ei ole.
Sel inimesel vedas – võõrale makstud raha eest ta vähemalt sai midagi, olgugi et suurema osa algul kokkutoodud kraamist krahmas kaubitseja pärast raha saamist tagasi. Küll aga oskas ostja ühes teises võõras kohe ära tunda talle komplekti potte-panne müünud mehe ametivenna, kui see tema tuttavale “kingitusi” pakkuma asus.
Vahest sellepärast, et meri on vahel, jõuab rändkaubitsejaid saartele siinseid inimesi kimbutama harvem. Aga aeg-ajalt võib neid siingi kohata. Väikeses kogukonnas ollakse õnneks valvsad võõraid märkama ning neist nii sotsiaalmeedias kui ka politseile teada andma. Parem karta kui kahetseda.