Kolmes Balti riigis tegutseva personalijuhtimis- ja värbamisettevõte Biuro ja uuringufirma Norstat koostöös läbi viidud tööturu uuringust selgus, et ligi 40 protsenti Eesti elanikest pole viimase viie aasta jooksul isegi mõelnud uue töökoha otsimisele. Tõsi, see osakaal on suurem 60–74-aastaste seas, kes on jõudnud pensionieale lähemale ja eelistavad stabiilsust.
Samas näitab see siiski, et aktiivsed tööotsijad moodustavad vaid osa töötajaskonnast ning värbamisprotsessi jõudnud kandidaat esindab vaid piiratud hulka saadaolevatest tööjõust.
Uuringust selgus ka, et märkimisväärne osa töökoha leidnutest said selle tänu isiklikele tutvustele. Kõigist küsitletutest 12 protsenti on oma praeguse töökoha leidnud just sel viisil. See tähendab, et umbes iga kaheksas töötaja on ametis mitte avaliku kandideerimise tulemusena, vaid seetõttu, et keegi soovitas teda.
See näitab, kui olulised on head kontaktid ja soovitused, aga seab samas kahtluse alla, kas avalikest konkurssidest sõltuvatel tööotsijatel ikka on tööturul võrdsed võimalused.
Küsitluse vastustest selgus veel ka oluline puudujääk ettevõtete värbamisprotsessis. Nimelt ei kipu ettevõtted andma kandideerinutele tagasisidet, mistõttu nentisid paljud tööotsijad, et tunnevad, et nende kandideerimisavaldused ei vii kuhugi.
26 protsenti vastanutest märkis, et ei saanud viimati tööd otsides enamikult ettevõtetelt mingit tagasisidet ning veel 3 protsenti sai üksnes lakoonilise kinnituse, et nende avaldus on kätte saadud. Vaid 7 protsenti vastanutest leidis töökoha vähem kui kuu ajaga.
Tagasiside puudumine muudab vastanute sõnul edasiste sammude planeerimise keeruliseks, nad ei oska hinnata oma konkurentsivõimet tööturul ja pärsib motivatsiooni edasi kandideerida. Tööandja seisukohast tähendab see käest lastud võimalust jätta professionaalne ja lugupidav mulje isegi nendele kandidaatidele, kes valituks ei osutunud.