Iseenesest on norrakate sõnum Mandri-Euroopale selge: ehitage omale enda juhitavad võimsused ja ärge lootke kogu aeg selle peale, et Skandinaavia oma hüdrojaamadega teid kogu aeg hädast välja aitab, kui päike ja tuul läinud on.
Kuna Euroopa Liidu vaatest on ideaaliks ehitada Euroopa elektrisüsteem üles üksteisega välisühenduste kaudu tihedalt seotud võrgustikuna, tähendaks Norra väljumine süsteemile suurt lööki.
Mis Eestist saaks?
Eestil on praegu välisühendused Soome ja Lätiga ning neid kavandatakse juurdegi. Kuidas mõjutaks Norra võimalik otsus, ühendused Euroopaga kinni panna, Eestit?
«Mõju Eesti varustuskindlusele oleks väike ning kaudne, kuna meil on piisavalt juhitavat tootmisvõimsust. Küll aga Euroopa ühisturu toimimine ja avatud kaubandus on väga olulised võimalikult konkurentsivõimelise elektrienergia tagamiseks. Arengud teises suunas on murettekitavad ning soodustavad suundumust väiksemaks kaubanduseks, mis lõppkokkuvõttes suurendavad lõpptarbijate kulusid,» selgitas Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.
Aga mida see täpsemalt tähendab? Kas siis Soome näiteks keelduks meile elektrit müümast ja jätaks selle endale? «See tähendab, et Euroopa elektriturg toimib avatud piiriülese kaubanduse põhimõttel: mida rohkem on riikidel võimalik üksteisega elektrit vahetada, seda konkurentsivõimelisemad on hinnad ja seda paremini saab iga riik tasakaalustada oma tootmise ning tarbimise kõikumisi. See ei tähenda otseselt, et Soome meile midagi müümata jätaks, vaid et Euroopa elektriturg muutub vähem avatuks,» selgitas Sapp.
ERR tõi novembri keskel välja Fermi Energia juht Kalev Kallemetsa viidatud analüüsi, millest selgus, et välisühendused ei pruugi alati kõikidele osapooltele head tulemust anda. Täpsemalt vaadeldi Soome ja Rootsi vahelist elektriühendust, kus Kallemetsa sõnul juhtus see, et uue 900 MW elektriühenduse avamise järel odavamate hindadega Põhja-Rootsis elektri hind kahekordistus, aga Soome poolel ei andnud see mingit hinnalanguse-efekti tunda. Sapp kommenteeris toona ERRile, et asi olevat hoopis selles, et Põhja-Rootsi hinnapiirkond on väike, aga Soome suur ja suurem mõjutab väiksemat rohkem. Ehk kui Soomes oleks parasjagu olnud odavam hind, oleks mõju vastupidine olnud.