Kuigi erinevate Baltimaade ja Euroopa Liidu analüüsiasutuste hinnangud ei käi sugugi alati ühte jalga, siis praegu ollakse prognoosides ühel meelel – 2026. aastal saab Eesti majanduskasv jälle hoo sisse. Eesti majandus kasvab ju ka juba praegu, kuigi kasv jääb tänavu alla ühe protsendi aastas ega ole seetõttu igapäevases tarbimises ja äris veel tuntav.
Järgmisel aastal see muutub, sest Eesti majanduskasv ületab kolme protsenti, mis on sellise komplekssusega majanduse jaoks ja peamiste kaubanduspartnerite praegust olukorda arvestades suurepärane tulemus. Näiteks, Saksamaa kasvuks prognoositakse vaid veidi üle ühe protsendi.
Olgu märgitud, et sama kasvu, mis Eestile, prognoositakse ka Leedule. Võib tõesti olla, nagu mõnigi analüütik on hinnanud, et Leedu majanduse struktuur soosis viimaste aastate kriisist kiiremat taastumist, aga Eesti pikaajalised eelised on tugevamad. Kuid ennekõike tasub rõõmu tunda kogu Baltikumi majanduskasvust, sest naabrite edu toetab ka Eestit.
Kasvuaeg on tagasi – kuid ennekõike Eesti turul
Missuguseid praktilisi järeldusi saab siit teha parimas mõttes tavaline Eesti ettevõtja? Kõige tähtsamana kindlasti seda, et kulude kärpimise ja kriisiajal ellujäämise hoiaku asemel tasub võtta uute võimaluste leidmise hoiak. Nüüd pole küsimus enam kulude vähendamises, vaid tulude suurendamises, sest võimalusi selleks avaneb.
Paraku tuleb küll nentida, et rohkem võimalusi tõotab avaneda neil, kelle enda või kelle klientide lõppkliendid asuvad Eestis. Eesti sisetarbimine järgmisel aastal kindlasti kasvab ja sellele aitab kaasa nii tempokalt jätkuv palkade tõus kui ka jaanuaris ees ootav tulumaksureform, mis jätab paljudele rohkem raha kätte. Reaalpalk peaks 2026. aastal Eestis kasvama viis-kuus korda rohkem kui tänavu ja 2027. aastal veel rohkem. Viimased prognoosid on tuleva aasta tarbimise kasvu Eestis ülespoole korrigeerinud.