Keskerakonna ja Isamaa moodustatava võimuliidu otsus jätta Liivalaia trammitee ehitamata ei ole peatanud plaane Kristiine ristmiku ümberehitamiseks.
Praegune transpordi abilinnapea Kristjan Järvan (Isamaa) ütles ERR-ile, et ka ilma trammita on mõistlik teha ristmikul ümberkorraldusi, arvestades, et praegune viieharuline ristmik on liiklusõnnetuste poolest väga problemaatiline.
Eesmärk on luua Kristiine ristmikule toimiv ühistranspordi sõlmjaam ning esimeses faasis tuua kokku kõik linnast välja suunduvad ühistranspordipeatused. Praegu on need bussipeatused laiali, asudes nii Sõpruse puiesteel, Endla tänaval kui ka Tulika tänaval.
Tulevikus paikneks Kristiine keskuse ees, Madara tänava juures uus ühistranspordipeatus kesklinnast väljuvatele bussidele ja trollidele.
“See on miinimumprogramm, mida tuleks kindlasti teha ja ma usun, et me liigume sellega edasi,” ütles Järvan.
Erinevalt ristmiku laiemast ümberehitamisest on ühistranspordipeatustega seonduvat võimalik rahastada Euroopa Liidu toetusrahast. Raha peab olema kasutatud aga 2029. aasta lõpuks, mis seab linnale tegevustes range ajaraami.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti arenduse ja planeerimise juht Toomas Haidak ütles, et see, kuidas see miinimumprogramm ehk peatuste kokkutoomine Kristiine keskuse ette täpselt lahendatakse, loodetakse täpsemalt paika saada järgmise aasta esimese kvartali jooksul.
Selleks ajaks võiks Haidaki sõnul olla ka paigas, kas ühistransport tuleb Endla tänava keskele ning kas tuleb ringristmik või mitte.
“Ei ole aega liiga palju mõelda. Tuleb pidada suhteliselt ranget graafikut ja seetõttu oleks esimeses kvartalis vastuse saamine väga soovitatav,” rääkis ta.
Lippus: ametkonna sõnul on ringristmik kõige mõistlikum
Esimene ja visuaalselt suurim muutus puudutabki seega ristmiku kuju. Laual on endiselt nii senise viieharulise ristmikulahenduse parandamine kui ka suure ringristmiku rajamine.
Kristjan Järvan ütles, et sõidukite läbilaskvus oleks ringristmikul iseenesest parem. “Murekoht on see, et kui ringristmikul juhtub avarii, siis on ta oluliselt tundlikum nende avariide suhtes,” lisas ta.
Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti arendamise ja planeerimise teenistuse juht Toomas Haidak ütles, et hetkel on nii ringristmik kui ka klassikaline ristmik võrdselt kaalukausil. Tema sõnul sobib ringristmik reeglina paremini ääre- ja eeslinna piirkondadesse, kus on rohkem ruumi. Kristiine keskus asub aga täpselt kesklinna ja eeslinna piiril, mis muudab valiku keeruliseks.
Lahkuva linnavalitsuse linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus (sotsiaaldemokraat) ütles samas, et seni on tehtud kindlaks, et ringristmik oleks liiklusvoo mõttes kõige mõistlikum, ühtlasi võimaldaks see vajadusel ka trammil ümberpööret teha.
“Arvestades kõiki eeltingimusi, on ametid – nii planeerimisamet, keskkonna- ja kommunaalamet kui ka transpordiamet – koostöös leidnud, et ringristmik oleks seal kõige mõistlikum ja optimaalsem lahendus,” ütles Lippus.
Projekteerimistingimuste eelnõu avalikul arutelul jäi kõlama elanike soov, et lahendus oleks pikaajaline ja ristmikku ei peaks lähiaastatel uuesti ümber ehitama.
Järvan ütles, et suurem selgus saabub siis, kui uus linnavalitsus on tööle hakanud.
Järvani sõnul on üks küsimus siiski ka see, kas kavandada praegused tegevused nii, et saaks tulevikus soovi korral suuremaid ümberehitustöid tegemata ehitada Kristiine ristmiku ümber mitmetasandiliseks. Sellisel juhul oleks osa ristmikku läbivaid autosid suunatud tunnelisse.
Toomas Haidak ütles, et seni pole eritasandilist ristmikku samas reaalse variandina kaalutud ega analüüsitud.
Projekteerimistingimuste eelnõus arvestatakse praegu ka trammiga
Teine oluline küsimus on see, kuidas hakkavad Endla tänava keskel ehk Kristiine kaubanduskeskuse ees paiknema bussi- ja trollirajad.
Haidaku sõnul mõjutaks ühistranspordi keskele viimine ka kõiki teisi otsuseid. “Kui viia ühistransport tänava keskele, eeldab see ristmikul hoopis teistsugust lahendust,” ütles ta.
Kuigi trammiteed ega sellega seonduvat kontaktvõrku praegu ei ehitata, on avalikustatud projekteerimistingimuste eelnõu järgi endiselt plaan luua trammitrassi valmidus tulevikuks. See tähendab, et tänavakoridor peaks olema lahendatud nii, et tulevikus mahuks sinna trammitee ilma suuremahuliste lammutustöödeta.
“Kui otsustada, et tavaline ühistransport ehk bussid ja trollid lähevad tänava keskele, siis annab see juba teatud piirini eelduse, et tulevikus saaks sinna soovi korral viia ka trammiliikluse,” rääkis Haidak.
Peab lisama, et kuigi projekteerimistingimuste eelnõu on saadetud avalikkusega kooskõlastamiseks, ei ole lõplikult projekteerimistingimusi veel linnavalitsus vastu võtnud.
Bussid ja trollid Tulika või Madara tänavale?
Kolmas arutelukoht on Põhja-Tallinna suunalise liikluse hajutamine. Kaalumisel on variant suunata osa ühistranspordist Madara tänavale, selle asemel et koormata Tulika tänavat.
Abilinnapea Järvan on samuti ettevaatlik, leides, et linnaosa liikluse täielik ümbersuunamine ühest koridorist teise ei pruugi olla mõistlik.
“Kui kellelgi on tahe saada sinna Madara tänavale, kus tulevikus linnaplaneerimine on ette näinud uute elurajoonide teket, siis kindlasti need uued ühistranspordikoridorid on mõistlikud. Kuid see, et ühest koridorist täielikult ühistransport ära tõmmata ja ainult sinna uude koridori suunata, see tõenäoliselt ei ole mõistlik,” arvas Järvan.
Madle Lippus rääkis, et seni on siiski Kristiine ristmikku planeerinud leitud, et mõistlik oleks ühistransport kas täielikult või osaliselt Madara tänavale suunata. Ta ütles, et vastasel juhul on väga keeruline kujundada Kristiine ristmikku ühistranspordi jaoks mugavaks.
Toomas Haidak ütles, et küsimuse, kas ühistransport hakkab kulgema mööda Madara tänavat, saab jätta ka projekteerimise käigus konsultandi ülesandeks. Kui muud olulised küsimused võiksid selguda kevadeks, siis selle küsimuse lahendamise võib tema sõnul jätta ka hilisemaks.
Rongipeatuse nihutamine jääb kaugemasse tulevikku
Avalikkuses on räägitud ka Lilleküla rongipeatuse toomisest ristmikule lähemale, kuid see plaan jääb siiski kaugemasse tulevikku.
Eesti Raudtee taristudirektor Kaido Aettik selgitas, et seni pole linn Eesti Raudteele selles osas ka konkreetseid plaane edastanud.
Taristudirektor selgitas, et kui linn edastab Eesti Raudteele konkreetse eskiisprojekti, siis saab Eesti Raudtee ka välja selgitada, mida rongipeatuse nihutamine nende jaoks tähendaks ning kui palju see maksma läheks.
Aettiku sõnul tuleks läbi mõelda ligipääsuteed ning mõelda ka rööbastee läbilaskevõimele.
“See, kas rööbasteid on juurde vaja, sõltub sellest, kuhu planeeritakse peatuskohad ja inimeste ligipääs. Selleks, et ei tekiks pudelikaela, on vaja läbi mõelda kogu liikumisskeem,” ütles ta.
Kavandatav ringristmik, uus liikluslahendus Kristiine keskuse ees ning uue lahenduse mõjualad. Autor/allikas: Tallinna linnaplaneerimise amet