Kesekerakonna esimees Mihhail Kõlvart kritiseeris otsust, millega kutsutakse uuest aastast ajateenistusse üksnes need kutsealused, kelle eesti keele oskus on vähemalt B1-tasemel ehk kes saavad aru lihtsatest käskudest ja suudavad väljaõppes osaleda.
Kõlvart leidis, et ajateenistus on olnud lisaks sõjalisele väljaõppele ka kohaks, kus ühtlustatakse noorte meeste üldist ettevalmistust.
“See tähendab, et kaitseväes saavad paljud noored lisaks sõjalise iseloomuga oskustele teha ära autojuhiloa ning samuti parandatakse vajadusel noorte eesti keele oskust. Nüüd on valitsus otsustanud, et eesti keele õpe jäetakse ajateenistuses ära ning ebapiisav keeleoskus on nüüdsest piisav põhjus ajateenistusest kõrvale jääda. Sellega aga kaasnevad mitmed murettekitavad probleemid, millele kahjuks ei ole selle otsuse tegemisel mõeldud.”
Kõlvarti arvates tahab riik lükata igal aastal kõrvale kuni viiendiku noortest meestest, kes võiksid olla osa riigikaitsest.
“See on juba mitmes järjestikkune samm, kus praegune valitsus ütleb suurele osale Eesti inimestest, et neid pole riigile vaja ja nad justkui ei kuulu siia. Kaitseväeteenistus oli seni hea võimalus erineva taustaga noori liita, nüüd aga hoopis lõhestatakse. Meid on nii vähe, me ei saa seda endale lubada, et me osa inimesi lihtsalt minema viskame ja isoleerime.”
Keskerakonna esimees lisas, et ajateenistus pole mitte ainult võimalus, vaid ka kohustus.
“Uuest aastast aga annab riik puuduliku keeleoskuse korral õiguse see kohustus täitmata jätta. Selline samm saadab muuhulgas üpris segaseid signaale eesti keele õppijate moraalile.”
Kõlvarti arvates on Eesti kaks kõige edukamat integratsiooniprojekti olnud sport ja ajateenistus.
“Riigijuhtide otsusega kaotatakse neist üks. Sulgedes ajateenistuse nõrga keeleoskusega noortele, kaob üks oluline instrument, millest võitis mitte ainult riigikaitse, vaid ka noorte inimeste haridus ja lõimumine,” arvas Keskerakonna esimees.
KRA: kehv keeleoskus halvab väljaõpet
Kaitseressursside ametist on varem öeldud ERR-ile, et vähemalt B1-tasemel keelenõude kehtestamine on vajalik, kuna ajateenijate väljaõpe toimub eesti keeles ning väljaõppes kasutatakse järjest keerukamaid relva- ja sidesüsteeme ning spetsiifilisi erialaseid mõisteid.
“Alla B1-taseme keeleoskusega isik ei suuda korraldusi ega õppesisu piisavalt omandada, mis omakorda takistaks tõhusa sõjaväelise väljaõppe edukat läbimist,” sõnas KRA kommunikatsioonijuht Daisi Želizko-Kask.
Kaitseväest lisati, et umbes viiendik kutsealustest ei oska ajateenistusse saabudes riigikeelt väljaõppes osalemiseks ja teenistusülesannete täitmiseks piisaval tasemel. Seetõttu on kaitsevägi sunnitud korraldama neile sõjalise väljaõppe arvelt keeleõpet.
“Eesti keele kursuste läbimine nõuab väljaõppe arvelt aega, sest ajateenija kulutab osa teenistusajast keeleõppele, mitte otseselt väljaõppe saamisele ja teenistusülesannete täitmisele. Samas on keeleõpe vajalik, et tagada tema tulemuslik ja ohutu osalemine teenistuses,” öeldi kaitseväe pressijaoskonnast.
Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et muudatus puudutab peamiselt neid kutsealuseid, kes ei ole gümnaasiumi lõpetanud. “Kui noor on lõpetanud gümnaasiumi, siis on ta saanud ka vähemalt 60 protsenti eestikeelset õpet ehk B1-tase on tagatud,” märkis ta.