Nagu mujal maailmas, nii on ka Rootsi poliitiline õhkkond viimastel aastatel muutunud vaenulikumaks ja polariseeritumaks. Vihkamine, ähvardused ja ahistamine tõukavad naispoliitikuid avalikust elust eemale. See viib avalikus debatis enesetsensuurini ja vähendab demokraatiat.
Rootsi soolise võrdõiguslikkuse ameti analüüsiosakonna juhataja Line Säll ütles, et naistel peaks olema ühiskonna ja oma elu üle sama võim ja mõjuvõim kui meestel, ent valitsev õhkkond hirmutab paljusid gruppe ja paneb naisi poliitilises elus osalemise üle kaks korda järele mõtlema, kirjutab The Guardian.
Säll lisas, et avalikus ametis olles tunnevad end tohutult haavatavana just noored naised. See mõjutab nende võimet oma tööd teha ja normaalset elu elada. „See on väga suur oht demokraatiale,“ lisas ta.
Poliitiku mõrva kavandamine
Rootsi Keskerakonna juht Anna-Karin Hatt lausus pärast ametist lahkumist, et ei tundnud end turvaliselt isegi kodus ja see mõjutas teda sügavamalt kui ta arvanud oli.
Hattil oli põhjust muretsemiseks, sest kolm aastat tagasi tapeti Gotlandil peetud iga-aastasel suvisel poliitikute nädalal Rootsi omavalitsuste ja piirkondade psühhiaatriakoordinaator Ing-Marie Wieselgren (64). Mõrvari sihtmärk oli ka toonane Keskerakonna juht Annie Lööf.
Kohtuotsuse kohaselt oli 33-aastane rootslane Theodor Engström saabunud Gotlandile koos kahe noa, kahe mõõga ja vibuga ning kogunud teavet nii Wieselgreni kui ka Lööfi liikumise ja tegevuse kohta poliitikute festivali ajal.
Engström pussitas Wieselgreni avalikus paigas kõrri. Möödakäijad üritasid naist aidata, aga sellest hoolimata suri ta sündmuskohal.
Mõrvapaiga lähedal pidi pressikonverentsi andma Keskerakonna tollane juht Annie Lööf. Kuigi Engström eitas kohtus tema tapmise kavatsust, näitas uurimine, et ta oli eelnevalt teinud nii Wieselgreni kui ka Lööfi tapmiseks ettevalmistusi.
Pääses vanglakaristusest
Kurjategija oli kuriteo aja ja koha hoolikalt valinud. Politsei uurimise kohaselt jälitas ta oma ohvrit mitme päeva jooksul mööda Visby tänavaid ürituselt üritusele.
Detsembris 2022 mõistis Gotlandi ringkonnakohus Engströmi süüdi Wieselgreni mõrvas ja Annie Lööfi tapmise ettevalmistamises. Kohus kvalifitseeris teod terroristlikuks kuriteoks, kuna tema kavatsuseks oli levitada elanikkonnas tõsist hirmu.
Mees ei saanud aga vanglakaristust, vaid talle määrati psühhiaatriline sundravi. Kohtupsühhiaatriline ekspertiis leidis, et Engström kannatas tõsise vaimse häire all nii kuriteo toimepanemise ajal kui ka hiljem. Rootsi seaduste kohaselt võimaldab see isikut hoida ravil piiramatu aja kuni tervenemiseni või seni, kuni ta ei kujuta enam ühiskonnale ohtu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (12)