Ligi kaks aastat vedas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika osakond LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete loomise protsessi.
Määratluse LGBTIQ alla kuuluvad lesbid, geid, biseksuaalid, transinimesed, intersoolised ja kväärid.
Aluspõhimõtte koostamisel keskenduti ideele, et “Eesti on LGBTIQ-inimestele suurepärane koht elamiseks. Meil kõigil on olenemata seksuaalsest sättumusest, sooidentiteedist, soolisest eneseväljendusest või sootunnustest võrdsed võimalused elada täisväärtuslikku elu tervelt, kaasatult ja hoitult.”
Peamisteks tegevussuundadeks kava elluviimisel on LGBTIQ-inimestele võrdseid võimalusi pakkuva haridusevaldkonna ja õigusruumi kujundamine ning selle toetamine, et LGBTIQ-inimesed looksid oma kogukondasid ja saakisd oma seiskohti esindada.
“Igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele. Haridus on LGBTIQ-inimestele kättesaadav ja ligipääsetav, õppimine on toetatud ning õppimisvõimalused vastavad õppija võimetele ja vajadustele,” kirjutavad tegevuskava autorid haridusvalla kujundamise ideedest. “Samuti peavad haridusasutused tagama LGBTIQ-õppijate ja -haridustöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse.”
Mis puudutab õigusruumi, siis tuleb tegevuskava järgi tagada ja kaitsta LGBTIQ-inimeste põhiõigusi.
“Õigusruum aitab tagada inimeste heaolu ja ühiskonna turvalisust. LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamiseks vajalikud õigusaktid on ajakohastatud ja korrastatud,” kirjutatakse tegevuskavas.
Samuti juhitakse tähelepanu sellele, et Eestis peavad olema LGBTIQ-inimestel võrdsed võimalused osalemaks kõigis ühiskonnaelu valdkondades. See puudutab nii tervise kui ka töö valdkonda.
Samuti rõhutatakse tegevuskavas, et Eesti on turvaline ehk LGBTIQ inimesed saavad elada avatult endana, kartmata halvakspanu, kiusamist või vägivalda.
Saamaks aru, kas kirja pandud tegevuskava ikka aitab sellele kaasa, et Eesti oleks suurepärane koht LGBTIQ-inimestele elamiseks, soovitatakse jälgida nende heaoluga seotud kvantitatiivseid näitajaid.
Näiteks haridusvallas tuleks aastaks 2028 riiklikesse rahulolu ja koolikeskkonna küsitlustesse lisatada küsimused, mis võimaldavad regulaarselt hinnata kui turvaline ja kaasav on koolikeskkond LGBTIQ-õpilastele õpilaste endi, õpetajate ja lapsevanemate hinnangul.
Aastaks 2026 koostab haridusministeerium soovituslikud juhised õppekavade rakendamiseks ning õppeprotseside kirjeldused, milles selgitatakse, kuidas saab LGBTIQ-teemasid käsitleda sobivates seostes erinevates ainevaldkondades.
LGBTIQ-teemasid on võimalik käsitleda näiteks põhikooli ja gümnaasiumi sotsiaalaines, nagu ajalugu, inimeseõpetus, ühiskonnaõpetus.
Selle aasta lõpuks peaks HTM-i koduleheküljele loodama alaosa, kuhu koondatakse LGBTIQ-õpilasi puudutav toetav informatsioon õpilastele, õpetajatele, tugispetsialistidele ja lapsevanematele.
Õigusruumi osas töötatakse selle nimel, et võrdse kohtlemise seaduses on seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimine keelatud tööelu kõrval ka toodetele ja teenustele kättesaadavusel, sotsiaalteenuste saamisel ning haridus- ja tervise valdkondades.
2027. aastaks kaasajastatakse perekonnaseisutoimingute seaduses sooandmete muutmist puudutavates sätetes kasutatavat terminoloogiat ja analüüsitakse võimalusi sooandmete muutmise menetluse kaasajastamiseks, sealhulgas käsitledes menetluse muutmist tahteavaldusel põhinevaks.
Samaks aastaks analüüsitakse intersoolisi lapsi kahjustavaid praktikaid, seal hulgas suguelundite sandistava moonutamise praktikat, mille eesmärgiks on nende kehade viimine vastavusse tüüpilise naise või mehe kehaga.
Mis puudutab tervist, siis vahendite olemasolul jätkavad noorte nõustamiskeskused kõigile kuni 26-aastastele noortele tasuta seksuaaltervise nõustamise pakkumist. Samuti oleks soolist üleminekut toetavate tervishoiuteenustega seotud praktiline teave kergesti kättesaadav nii patsientidele kui ka tervishoiutöötajatele.
Tööelu puudutavate tegevuste hulgas on näiteks plaanis, et töövaldkonna dokumentides pööratakse nähtavalt tähelepanu LGBTIQ-inimestele kaasava, toetava ja turvalise töökeskkonna tagamisele ning LGBTIQ-teemad on kajastatud tööinspektsiooni arengukavas ning heaolu arengukavas ja selle programmides.
Samuti töötatakse selle nimel, et suurendada omavalitsuste ametnike teadmisi sellest, kuidas tagada LGBTIQ-inimestele erinevates eluvaldkondades võrdsed võimalused. Lisaks koolitatakse iga aasta asutuste juhtkonda ja personalitöötajaid, kuidas luua LGBTIQ-inimesi kaasav, toetav ja turvaline töökeskkond.
Turvalisuse vallas tagetakse 2027. aastaks teha võimalikuks, et ohvriuuringutest on võimalik hinnata LGBTIQ-inimeste vastu vaenu motiivil toime pandud kuritegude ulatust.
Viiakse läbi ka LGBTIQ-inimestele suunatud sihtgrupi uuring, et kujundada LGBTIQ-inimestele turvalisemat avalikku, sealhulgas digitaalset, ruumi.
Aastaks 2028 koostatakse sisejulgeoleku valdkonna spetsialistidele juhend, kuidas ennetada LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vaenu, vägivalda, ebavõrdset kohtlemist ja kuidas sellele reageerida ning luua LGBTIQ-inimestega usalduslike suhteid.
Lisaks hinnatakse LGBTIQ-inimeste võimaliku ebavõrdse kohtlemise ja turvalisuse riske vanglates. Analüüsitakse ja rakendatakse vajadusel erimeetmeid nende riskide vähendamiseks.
Ohvriabi põhikoolituse ja lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise e-koolitustes käsitletakse, kuidas reageerida LGBTIQ-inimeste vastu suunatud vägivallale ja luua LGBTIQ-inimestega usalduslikke suhteid. Ohvriabi töötajatele on koolitused kohustuslikud.
Samuti töötatakse selle nimel, et ohvriabi teenus oleks LGBTIQ-inimestele senisest kättesaadavam ja nähtavamalt tuge pakkuv. SKA kodulehekülg ja hallatavad leheküljed, nagu palunabi.ee ja lasteabi.ee, julgustavad LGBTIQ-inimesi abi saamiseks nende poole pöörduma.
Välispoliitilise tegevuse raames mõistab Eesti avalikult hukka seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi, soolise eneseväljenduse ja sootunnuste alusel põhineva diskrimineerimise ja vägivalla.
Lisaks ühineb Eesti saatkondade asukohariikides ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures tehtavate diplomaatiliste avaldustega, et tõsta teadlikkust LGBTIQ-inimeste õiguste rikkumisest, mõista hukka LGBTIQ-inimeste diskrimineerimine ja protesteerida nende tagakiusamise vastu.
Eesti välisesindused heiskavad võimalusel LGBTIQ-inimeste jaoks oluliste tähtpäevade ja sündmuste puhul toetuse avaldamiseks vikerkaarelipu.
Samuti koolitatakse Eesti välisteenistust regulaarselt mitmekesisuse ja kaasatuse, sealhulgas LGBTIQ-teemadel. Eesti diplomaadid oskavad Euroopa Liidu algatustes tähelepanu pöörata võrdse kohtlemise, soolise võrdsuse ja ligipääsetavusega seonduvatele aspektidele läbirääkimistel ja seisukohtade koostamisel.
LGBTIQ-inimeste võrdsete võimaluste edendamise tegevuskava ja aluspõhimõtete vahehindamine toimub 2027. aastal ning lõpuhindamine 2030. aasta jooksul.