Dirigent ja mitmes bändis klahvpille mänginud Aarne Saluveer rääkis saates “Heli nälg”, et suure muusikaarmastuse süstis temasse ema, kes oli karm melomaan. Saluveeri sõnul tegi ta endast vanemate pillimeestega bändi juba põhikooli ajal ning tema aktiivne muusikaline tegevus juhtis ta erinevate põnevate väljakutseteni.
“Hakkasin mõtlema, kust see muusika mõju tuleb ja teadvustasin endale nüüd, et mu ema oli tegelikult karm melomaan. Sellisel moel, et see oli lintmakkide aeg ja meie peres oli neid päris mitu. Alguses läksid soovikontserdid linti ja siis tulid juba keskööprogrammid ja Erilaiu saated ning neid sai järjest üles võetud. See, mida kuulati, oli väga lai. Kogu aeg oli nii, et raadio roheline silm oli järel, ja kui seal midagi normaalset oli, tuli see salvestada,” meenutas dirigent Aarne Saluveer.
Saluveer tõi välja, et ema laulis talle õhtuti lauluraamatutest igasuguseid asju ette. Isal oli suur plaadikogu ja sugulaste hulgas on ka neid, kes on muusikat õppinud ja sel alal töötanud.
Saluveer pandi lapsena muusikakooli klaverit õppima, aga harjutamine väga lõbus tegevus ei olnud ja sageli tuli õpetajal väikest poissi klaveri alt välja meelitada. “Ühel hetkel, kui olin kõigile kaevanud, et mulle väga ei meeldi, öeldi mulle, et võid järgi jätta, aga selle aja peale hakkas mõistus tööle. Vahetasin eriala ja leidsin endale löökpillid ja tahtmise harjutada. Õppisin veel kitarri, viiulit ja flööti,” meenutas Saluveer.
Gümnaasiumis sattus ta matemaatika-füüsika eriklassi. “Käisime võistlustel ja olime isegi täitsa tegijad. Samas olid need inimesed ka väga musikaalsed ja mina olin esimene, kes hakkas juba põhikooli ajal kultuurimajas päris suurte tüüpidega koos mängima, ühel hetkel avastasime, et proovime siis klassibändi teha, sellest sai igati asja,” sõnas Saluveer.
Saluveeri esimene bänd oli täitsa korralik rokkbänd Mesilased, kus ta mängis endast vanemate muusikutega juba põhikooli ajal. Seejärel mängis ta ansamblis Tahukas, mis esines ka legendaarsel Viljandi festivalil, mis toimus kahel korral aastatel 1975–1976 ja mis seejärel ära keelati.
Suure tõenäosusega oli mäng mõnes pulmas esimene kord, kui ta muusika tegemise eest raha teenis. “Kuskil Võrtsjärve ääres ühe tuttava pulmas.”
Hiljem on Saluveer klahvpille mänginud bändides Elektra ja Karavan.
1980. aastal helistati talle Kirovi näidiskalurikolhoosi klubist, kuhu vajati uut tegijat, sest kolhoosi klubis viljeleti väga korralikku muusikalist tegevust. “Olime aktiivsed olnud ja keegi ilmselt leidis, et võiks mulle helistada. Haarasin Alo Mattiiseni kaasa ja läksimegi sinna tööle. Siis ehitati Kirovisse uus kool ja ma sain sinna tööle. Elasin koolimajas, klassi minna oli viis sekundit, elasin kõrvalruumis,” meenutas Saluveer. “Ühel hetkel hakkas töö välja tulema, ma ei olnud kunagi ühtegi lastekoori laulupeole viinud.”
“2000. aastal võitsime ETV tütarlastekooriga neli esikohta ja publikupreemia ühel Euroopa suurel koorikonkursil ja lava taha tuli Ameerika koorijuhtide assotsiatsiooni president, kes ütles, et kahe aasta pärast 14 kontserdiga tuur ja siis esinete maailma kõige suuremal koolifoorumil, kuhu tuleb kokku 10 000 koorijuhti ja dirigenti. Mõtlesime, mida sinna kaasa võtta ja Arvo Pärt kirjutas loo “Peace upon you, Jerusalem”, mille esiettekande tegime 2800-kohalises kontsertsaalis, mis on orkestri The New York Philharmonic kodusaal. Nii et on, mida mäletada,” sõnas Saluveer.
Ansambel Tahukas 1970ndail aastail. Aarne Saluveer on paremalt teine Autor/allikas: Aarne Saluveeri erakogu