Rahandusminister Jürgen Ligi vihjas sotsiaalmeedias, et konjunktuuriinstituut, mille senisest juhist Peeter Raudsepast on saamas Tallinna linnapea, edaspidi enam tarbijakindluse uuringuid läbi ei vii, kuid majandusministeeriumi kinnitusel pole see veel selge, sest Euroopa Komisjon paneb uuringute läbiviija paika alles aasta lõpus.

Kaubandus-tööstuskojale kuuluv konjunktuuriinstituut avaldab regulaarselt Eesti majanduse olukorra ülevaateid, kuid viimastel aastatel on need näidanud majanduse seisu nukrana ning MKM on loobunud varasemast tavast analüüse ühiselt koos instituudiga avalikkusele tutvustada.

Raudsepast sai konjunktuuriinstituudi juht 2023. aasta mais. Nüüd kirjutas Ligi sotsiaalmeedias, et pärast seda on kindlustundenäitajad, mida instituut mõõdab, olnud kaugelt kõige halvemad nii trendilt kui ka riigiti erinevat statistikat ja prognoose kõrvutades.

Ligi märkis, et seda on seletatud metoodikamuudatustega, mistõttu pole andmed enam päris võrreldavad, kuid viitas süüdlasena Raudsepale.

“Instituudi kaubamärk on ära määritud ja ka küsitluste leping läbi,” kirjutas minister, kelle hinnangul varjas Raudsepp instituudi sildiga parteitööd.

“Nende kindlustunnetega, mida konjunktuuriinstituut mõõdab, on väga erilised lood. Fakt, et temalt neid järgmisel aastal enam ei ostetaks ja tööd Raudsepal tarvis oli. Nagu eelmistelgi kordadel, millest ajalugu vaikib,” lausus rahandusminister.

Majandusministeeriumist öeldi ERR-ile, et väide, nagu see otsus oleks juba tehtud, ei vasta siiski tõele.

“Järgmise kahe aasta tarbijakindluse uuringute tegija valib välja Euroopa Komisjon eelduslikult aasta lõpus. Enne selle otsuse ametlikku kinnitamist ei saa öelda, milline asutus uuringuid läbi viib,” lausus MKM-i strateegiaosakonna juhataja Joonas Pärenson.

Hiljem silus ka Ligi oma väljaütlemist. Postimehele antud kommentaaris ütles ta, et esialgu on fakt ainult konjunktuuriinstituudi läbikukkumine usaldusväärsuses, aga kes hanke võitis, on ametlikum asi ja sellega pole tal puutumust ega ka siseinfot.

“Kasutasin postituses sõna “fakt” mittejuriidiliselt ja koos tingiva kõneviisiga, ent siiski teadlikult seetõttu, et ei kahtle oma hinnangus ega hanke tulemuses,” lisas Ligi.