EL-i kaubandus Venemaaga on pärast täiemahulise sõja algust Ukrainas märkimisväärselt vähenenud. Impordi- ja ekspordipiirangute tulemusel imporditi tänavu III kvartalis 2022. aasta I kvartaliga võrreldes Venemaalt 89 protsenti vähem kaupu ja eksporditi sinna 61 protsenti vähem kaupu.
Sanktsioonid on pahupidi pööranud ajaloolise kaubandusbilansi: tänavu III kvartalis oli bilansi ülejääk 1,5 miljardit eurot ehk EL müüs Venemaale 1,5 miljardi euro võrra enam kaupa kui sealt ostis. See on esimene kord Eurostati andmete kogumise algusest 2002. aastal, kui kaubandustasakaal on olnud EL-i kasuks niivõrd suures plussis. Ülejääk registreeriti ka tänavu teises kvartalis, ent see oli vaid ligikaudu 400 miljonit eurot.
Venemaale müüdud kaup moodustab EL-i koguekspordist hooajaliselt tasandatud andmetel 1,1 protsenti, Venemaalt ostetud kaup aga 0,9 protsenti koguimpordist.
Venemaalt tuleb jätkuvalt viiendik niklist, 15 protsenti gaasist ja väetistest
Kuigi üldnumbrid on kukkunud, on teatud majanduse ning tööstuste toimimiseks vajalikke tootegruppe, kus Venemaa impordil on endiselt oluline osa.
Näiteks tuli III kvartalis Venemaalt 20 protsenti Euroopasse sisse veetud niklist, mis on oluline tooraine nii kaitsetööstuses kui elektriautode akudes ja tuulegeneraatorites. Osakaal on võrreldes 2021. aasta I kvartaliga küll oluliselt langenud. Siis oli Venemaa veel ülekaalukalt suurim nikli müüja, andes 41 protsenti EL-i koguimpordist. Teisel kohal oli USA, kust osteti tol ajal 13 protsenti Euroopa niklist. Nüüdseks on USA osakaal kasvanud 26 protsendini, asetades suurriigi EL-i peamise niklivarustaja kohale.
Euroopa Liit ei ole Venemaa niklile sanktsioone kehtestanud. Küll on seda teinud USA ja Ühendkuningriik.