Euroopas toimunud mitme sabotaažijuhtumi, sealhulgas Poola raudteel korraldatud plahvatuse taga on Vene sõjaväeluure (GRU) eriüksus Senež, mis on Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini otsealluvuses, kirjutas Poola väljaanne Gazeta Wyborcza.
Novembrikuu plahvatuste uurimine Varssavi-Lublini raudteeliinil on viinud isikute tuvastamiseni, keda on juba seostatud muude sabotaažijuhtumitega Euroopas nagu näiteks DHL-i pakkide plahvatused ja Rheinmetalli juhi tapmiskatse, selgub Gazeta Wyborczas esmaspäeval avaldatud artiklist, mida vahendas Ukraina väljaanne Dialog.ua.
Raudteesabotaaži korraldamises kahtlustatakse Ukraina kodanikku Jevgeni Ivanovi, kelle aga värbas eriüksus Senež. Ivanov üritas ka 2024. aastal Lvivis droonitehast õhku lasta.
Arvatakse, et Ivanovi agendijuht on Seneži liige Juri Sizov. Senež kuulub Vene kindralstaabi luure peavalitsuse (GRU) eriosakonda, mis USA väljaande The Wall Street Journal (WSJ) andmetel on spetsialiseerunud sabotaažile ja operatsioonidele välismaal.
Poola leht märkis, et Sizovi nimi kerkis esile pärast seda, kui Ukraina luureteenistusel õnnestus ära hoida plahvatus Lvivi sõjaväeobjektil. Ivanovi kaudu värvatud agent nõustus Ukraina luureteenistusega koostööd tegema ja esitas Sizovile aruande väidetava tulekahju kohta tehases.
Pärast seda sai ta 40 000 dollarit ja uue ülesande: korraldada terrorirünnakuid Prantsuse hüpermarketite keti Leroy Merlin kauplustele Kiievis. Need rünnakud ebaõnnestusid, kuid juhised ja sideskeem ise kinnitasid mitmetasandilise võrgustiku olemasolu, mis tegutses Venemaa luureteenistuste otseste korralduste alusel.
WSJ andmetel koordineeris Sizov veel vähemalt ühte operatsiooni – kaubanduskeskuse süütamist Varssavis.
Pärast mitmeid katseid, mis hõlmasid erinevaid rünnakuid tsiviilinfrastruktuuri vastu, kehtestas Euroopa Liit Sizovi vastu eraisiku sanktsioonid. Euroopa Liidu Nõukogu otsuses on öeldud, et ta teenib sõjaväeüksuses 92154 ja värbas Kiievi hüpermarketi rünnaku toimepanijaid. Dokumendis rõhutatakse, et Sizov andis sabotaaži ettevalmistavatele agentidele isiklikult käsu.
Poola uurijad väidavad, et novembris saabusid Ivanov ja endine Ukraina prokuratuuri töötaja Aleksandr Kononov Poolasse, kus nad paigutasid Varssavi ja Lublini vahelisele liinile lõhkeseadeldise. Selle raudteelõigu kaudu liigub suur osa Ukrainale saadetavast abist.
Uurimine tuvastas, et kurjategijad kavatsesid rongi rööbastelt mahaminekut filmida ja selle oma missiooni tõestusena edastada. Pärast detonatsiooni lahkusid kahtlusalused Poolast Valgevenesse.
Gazeta Wyborcza allikas, kes on uurimisega tuttav, teatas, et Sizovi osalemist Poola operatsioonis hinnatakse praegu. Kui seos kinnitust leiab, on plahvatused otseselt seotud Seneži keskusega.
Endine Poola luureohvitser Maciej Korowai rääkis lehele, et tema hinnangul annab Senež otse aru Putinile ja teda kasutatakse poliitilise tööriistana. Eelmisel nädalal andis Varssavi kohus välja korralduse Ivanovi ja Kononovi vahistamiseks tagaselja.
Poola võimud liigitasid raudteeplahvatuse Venemaa sabotaažiaktiks, nagu Poola peaminister Donald Tusk 18. novembril teatas. Valitsus otsustas vastuseks sellele sulgeda Venemaa konsulaadi Gdańskis.
GRU eriülesannete osakond, kuhu kuulub ka Senež, loodi 2023. aastal vastuseks lääneriikide toetusele Ukrainale. Selle operatsioonid viisid plahvatusteni DHL-i ladudes Saksamaal, Ühendkuningriigis ja Varssavi lähedal, samuti Rheinmetalli tegevjuhi Armin Pappergeri tapmiskatseni.
Euroopa luureagentuurid usuvad, et Vene sabotöörid püüavad destabiliseerida relvatarneid Ukrainasse ja hirmutada Kiievi partnereid, et need loobuksid Ukraina toetamisest.