2025. aastal registreeris NORDLIS välgudetektorite võrgustik Eestis kokku 29 472 pilv-maa välku. See on veidi rohkem kui perioodi 2005–2024 keskmine, üle 27 tuhande pilv-maa välgu. Võrreldes möödunud aastaga oli tänavu äikest ligi 7% vähem.
Eriliseks tegi 2025. aasta hooaja aprill: registreeriti koguni 2 009 pilv-maa välku, mis on absoluutne aprilli rekord kogu 20aastase mõõtmisperioodi jooksul.
Meie maakonna linnadest oli 19. aprill aasta kõige välgurohkem päev Kiviõlis (254 lööki)) ja Püssis (200).
Mai ja juuni olid keskmisest vaiksemad, juuli kujunes aga selgelt kõige äikeselisemaks kuuks: registreeriti ligi 72% kõigist pilv-maa välkudest (21 116 lööki).
Ida-Virumaal välgutas selles kuus kõige rohkem Narvas ja Narva-Jõesuus (13. juulil vastavalt 250 ja 226 lööki), 14. juuli oli kõige välgurohkem päev Sillamäel (225 lööki), Jõhvis (147) ja Kohtla-Järvel (102 lööki).
(Välkude statistikas arvestatakse linnadest 20 kilomeetri raadiuses registreeritud välgulöökidega; sellises kauguses on müristamist kuulda ja välgulöögid märgatavad.)
Kogu Eesti peale oli 2025. aasta äikesehooajal kokku 74 äikesepäeva mis on pikaajalisest keskmisest 6 päeva võrra rohkem. Enim oli äikest Lõuna-, Kagu- ja Ida-Eestis.
Meie maakonnas oli äikesepäevi linnadest enim Narva-Jõesuus (29), Narvas (27) ja Sillamäel (26), järgnesid Jõhvi (21) ja Kohtla-Järve (19) ning Kiviõli ja Püssi (mõlemas 16 päeva).
Linnadest oli kõige rohkem äikest Antslas (1289 välku) ja Narvas (1094), Narva-Jõesuu platseerus 1042 välguga kuuendale kohale.
Äikesepäevi (päevi, mil registreeriti üle kahe välgulöögi) oli kõige rohkem Ida-Viru ja Pärnu maakonnas (mõlemas 33), välkude koguarv oli aga Pärnumaal (2574) suurem kui meie maakonnas (1896).
Tänavu seni viimane pilv-maa välk registreeriti 15. novembril Hiiumaal.