Kui veel oktoobris oli hinnatõus 4,6 protsenti, siis novembris ulatus hinnatõus 4,7 protsendini. Kuises arvestuses langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5 protsenti, teatas statistikaamet.
Tarbijahinnaindeks kasutab kaaludena Eesti elanike tarbimisstruktuuri Eestis, harmoneeritud indeks võtab arvesse ka turistide tehtud kulutusi ning on võrreldav rahvusvahelise indeksiga HICP.
«Novembri indeksi langust mõjutasid esialgsel hinnangul puhkusereiside, lennupiletite ja hotellimajutuse odavnemine,» tõdes statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.
«Tulemuste tõlgendamine sõltub sellest, kas vaataja näeb klaasi pooltäie või pooltühjana. Kui novembriga võrreldes võib täheldada kerget hinnalangust, siis aasta lõikes näeme paraku, et inflatsioon kiirenes natuke,» kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets. «Kui eelmine kuu oli meil hinnatõus aasta võrdluses 4,6 protsenti, siis novembri kiirhinnang näitas aasta inflatsiooniks 4,7 protsenti. Meil ei ole veel täpsustatud andmeid, kuid eeldada võib, et hinnatõusu veavad aasta arvestuses jätkuvalt teenuste hindade kallinemine ning käibemaksu tõus. Kuises hindade languses on ilmselt süüdi ka tanklakettide hinnasõda, mis tänaseks hakkab ilmutama vaibumise märke. Lisaks on hindade languse taga turismiteenuste hindade langus. Täpsustatud andmed tulevad juba reedel.»
Võrreldes oktoobriga langetati hindu 0,5 protsendi jagu, kuid kui arvestada igasügisest hinnalangust, jäid hinnad muutumatuks, ütles Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.
«Hinnakasvu tempo on märgatavalt langenud peale suviseid hinnatõusuhüppeid, mis olid seotud käibemaksu tõusuga. Tugev euro, odavad kütuse ja impordi hinnad on jõudmas samm-sammult tarbijateni. See hoiab ka Eesti ettevõtete kulud madalad. Samas pärsib tugev euro vahetuskurss dollari suhtes eksporti ning omakord vähendab nõudlust ja hinnasurvet,» ütles ta.