Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen läks aga sellest hoolimata edasi plaanidega kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina finantseerimiseks. Oma 10. septembril peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus, mis toimus veidi pärast O’Sullivani reisi, ütles von der Leyen, et Euroopa Liit plaanib kasutada neid varasid Ukraina finantseerimiseks reparatsioonilaenu kaudu.
Politico teatel ei pruugi USA olla kunagi selle mõttega kaasas olnud. Kui USA presidendi Donald Trumpi 28-punktiline plaan novembris lekkis, sisaldas see saja miljardi dollari väärtuses nende varade investeerimist USA juhitud „jõupingutustesse Ukraina ülesehitamiseks ja sinna investeerimiseks“. Ülejäänud pidi minema „eraldi USA-Vene fondi“.
See punkt muutus pärast plaani avalikustamist pingeallikaks, sest Euroopa Liidu ametnikel ajas harja turri väljavaade, et USA võtab osa Venemaa külmutatud varadest hoopis omale, kuigi ametlikult Ukraina ülesehitamiseks, ja jagab ülejäänu Venemaaga, teatas mitu diplomaati.
Politico teatel kordab Belgia nüüd USA seisukohta, et varade konfiskeerimine takistab rahuni jõudmist.
Euroopa Liidu plaanile andis löögi ka Euroopa Keskpank, mis teatas, et ei garanteeri kavandatavat reparatsioonilaenu, teatas täna ajaleht Financial Times. Euroopa Keskpank leiab, et Euroopa Komisjoni ettepanek rikub selle mandaati.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (16)