Riigikogus läbis esimese lugemise nn nõusolekuseaduse eelnõu ehk karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis defineerib vägistamist nõusoleku puudumise kaudu. EKRE saadikute ettepanek eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata hääletati maha suure häälteenamusega.
Eelnõu tutvustas justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200), kes ütles, et selle peamine eesmärk on ära hoida järgmisi kuritegusid, säästa enamasti naisi, aga ka mehi seksuaalkuritegude ohvriks sattumast.
“Ja säästa saab tänu sellele, et meil on ühiskondlikud normid selgemad ja et ühiskonna arusaam õigest käitumisest kajastub hästi ka karistusseadustikus,” sõnas minister.
Pakosta märkis ka, et ühiskonnas on sageli kostnud hirmu, et kas nüüd hakkavad süütud inimesed vangi minema.
“Ei hakka. Õigusriigis hindab tõendeid sõltumatu kohus. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 61 ütleb selgelt, et mitte ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu, ja kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Täiel määral jääb kehtima süütuse presumptsioon,” rääkis Pakosta.
EKRE fraktsiooni kuuluv saadik Varro Vooglaid ütles, et tema hinnangul on tegemist väga problemaatilise eelnõuga just kriminaalmenetluse baaspõhimõtete vaatepunktist. “Ennekõike seonduvalt sellega, et siin me näeme hiilivat taganemist sellest baaspõhimõttest, mis on sätestatud ka põhiseaduse paragrahv 22, et keegi ei ole kriminaalmenetluses kohustatud oma süütust tõendama,” sõnas ta.
Peale arutelu esitas EKRE fraktsioon ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ettepaneku poolt oli 13 riigikogu liiget, vastu 47, erapooletuid polnud. Kuna ettepanek ei leidnud toetust, siis esimene lugemine lõpetati.
Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 16. detsember.
Karistusseadustiku muutmise seaduseelnõuga minnakse seksuaalkuritegude puhul jõu- ja sunnipõhiselt käsitluselt üle nõusolekupõhisele käsitlusele (nn jah-mudel) ning viiakse karistusseadustiku sätted vastavusse Euroopa Nõukogu Istanbuli konventsiooniga, millega Eesti liitus 2017. aastal. Eelnõu toetab inimeste seksuaalse enesemääramise õigust ja vastab ühiskonna arusaamale vaba tahet austavast seksuaalsuhete kultuurist.
2024. aastal registreeriti Eestis 746 seksuaalkuritegu, millest 99 olid täisealise kannatanuga kontaktsed seksuaalkuriteod ja nendest omakorda 88 olid vägistamised. 95 protsenti kannatanutest olid naised.