Hindpere sõnul otsustavad korteriomanikud kaasomandi eseme parenduste ja muudatuste üle tavaliselt korteriühistu kaudu, kasutades selleks kas häälteenamust või ühist kokkulepet.
Riigikohtu hinnangul võivad ehitustööd hõlmata nii tavapärast korrashoidu või remonti, ajakohastamist kui ka ulatuslikumaid ümberkorraldusi.
- Tavapärased tööd: Kui kavandatav muudatus jääb tavapärase valitsemise piiridesse, saab otsuse teha häälteenamuse alusel.
- Ajakohastamine: Tavapärase valitsemise piiridest väljuvate, kuid kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajalike muudatuste puhul tehakse otsus erandkorras kvalifitseeritud häälteenamusega.
- Ulatuslikud ümberehitused: Suuremad ümberehitused, mis ületavad tavapärase korrashoiu ja ajakohastamise, nõuavad korteriomanike ühist kokkulepet.
Kinnisvarajuristi sõnul on Riigikohus rõhutanud, et kaasomandi eseme ajakohastamise all mõistetakse eelkõige uuendusi, mis lähevad kaugemale tavapärasest korrashoiust ja remondist, kuid mis mõistliku korteriomaniku seisukohalt suurendavad korteriomandite turuatraktiivsust, parandavad elamistingimusi või võimaldavad ressursse tõhusamalt kasutada.
Eriti rõhutab kohus ressursiefektiivsust: «Ressursside tõhusamat kasutamist võimaldavateks uuendusteks loetakse muudatusi, mille tulemusel väheneb oluliselt korterelamus tarbitavate ressursside, eelkõige vee, elektri- või soojusenergia hulk. Elektri- ja soojusenergia puhul on määrav lõppenergia sääst, mitte rahaline kokkuhoid, kuigi praktikas kaasneb sellega sageli ka kulude vähenemine.»