„Maksumaksja raha eest ei ole vaja pidada asutust, mille tegevusest inimesed aru ei saa ning mis külvab ühiskonnas hirmu ja ebakindlust,“ kirjutab Kurm ERRi portaalis avaldatud arvamusloos „Prokuratuur tuleks laiali saata“.

Kurm märgib, et peab nn Isamaa kriminaalasja poliitiliseks sekkumiseks. „Isamaale esitatud kahtlustus on arusaamatu ja kogu aktsioon otsene poliitikasse sekkumine,“ kirjutab ta. Tema hinnangul ei selgitanud olukorda ka juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni ega peaprokurör Astrid Asi intervjuud. „Konkreetsete selgituste asemel kõlasid abstraktsed õigustused.“

Kurm leiab, et võrreldes teiste poliitiliste vabaühendustega pole Isamaaliste MTÜ tegevuses midagi erandlikku. Ta peab problemaatiliseks prokuratuuri seisukohta, et kogu MTÜ kolme ja poole aasta tegevus loetakse üheks teenuseks erakonnale: „Täiesti uskumatu.“

Kurm märgib, et prokuratuur pole selgitanud, miks Isamaaliste MTÜ tegevust hinnatakse teisiti kui näiteks Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) oma: „Seega võib soovi korral vabalt öelda, et SALK-i kogu senine tegevus on olnud teenuse osutamine liberaalsetele erakondadele.“ Samas toonitab ta, et ka teised maailmavaatelised sihtasutused – Mihkelsoni Keskus, SAPTK, Liberalismi Akadeemia – võiksid prokuratuuri loogika järgi sattuda sama tõlgenduse alla.

Kurm hoiatab, et selline praktika võib otseselt mõjutada valimistulemusi: „Kui üks erakond satub juriidilise isikuna vahetult enne valimisi kohtu alla, nagu praegu võib juhtuda Isamaaga, võib see otsustada mitte ainult valimiste võitja, vaid ka selle, kas järgmine valitsus tuleb konservatiivne, liberaalne või midagi vahepealset.“

Veelgi murettekitavam on tema sõnul see, et prokuratuur annab endale õiguse määratleda, mille puhul on tegemist erakonnale osutatava teenusega. „Sisuliselt on Pern reserveerinud endale õiguse mistahes erakonna reitingut mistahes ajahetkel korrigeerida,“ kirjutab Kurm.

Kurm osutab, et mitmed karistusõiguse mõisted – „teenus“, „seotud isik“, „mõjuvõimu kasutamine“ – on ebamäärased ning prokuratuur täidab neid sisuga jooksvalt. Tema sõnul on see loonud „hirmuühiskonna, kus ametnikud ja ettevõtjad ei julge enam isegi vabalt rääkida, rääkimata tegutsemisest“.

Kurm tunnistab, et prokuratuuri täielik kaotamine oleks radikaalne, kuid peab vajalikuks riigiprokuratuuri likvideerimist. „Alles jääksid ringkonnaprokuratuurid, kes alluksid otse justiitsministrile,“ kirjeldab ta. See looks tema sõnul selgema poliitilise vastutuse ja parandaks sisekontrolli.

Kurm lõpetab karmilt: „Arvan liialdamata, et see, mis praegu Isamaa ümber toimub, on kõige tõsisem demokraatia kriis taasiseseisvumisjärgses Eestis.“ Tema hinnangul liigub Eesti „tagasi sinna, kust me end 1991. aastal välja murdsime“.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (73)