„Elukutseliste tippmuusikute tööd Eesti kultuuri loomisel ja levitamisel tuleb rohkem väärtustada. Avalikus teadvuses on tänaseks saabunud hetk, kus sõnad ei maksa midagi. Niipea kui sadakond vedurijuhti rongid seisma jätsid, leiti nipsust vedurijuhtide palgafondi pool miljonit juurde. Kindlasti on meie tegevuspõhises riigieelarves ebaefektiivsust, mille arvelt saab samuti umbes sajakonnast inimesest koosneva ERSO kollektiivi lagunemise riski maha võtta. Teovõimelisel valitsusel ja riigikogul on võimalik seda tõestada,“ ütles Sild.
Iute Group ERSO peasponsorina lubab täiendavat ühekordset toetust kuni 100 000 eurot juhul, kui riigi juhid leiavad vahendid ERSO eelarve täiendamiseks vähemalt 400 000 euroga. „Üks neljale. See ei pea piirduma poole miljoniga, sest vajadus on suurem. Usun, et ERSO-l on palju toetajaid. Era- ja avaliku sektori koostöös on võimalik ERSO eelarve tõstmine ka ühe miljoni euro võrra,“ lisas Sild.
Järgmisel aastal 100. aastapäeva tähistava ERSO juhatuse liikme Kristjan Halliku sõnul on Iute ettepanek suurepärane võimalus valitsusel arutada, kuidas stimuleerida riigi poolt eraraha kaasamist ja välja töötada meetodeid, kuidas sellist praktikat juurde tekiks. „ERSO tunneb uhkust, et meil on sellised toetajad, kes erasektori toetusi eest veavad. Samas, maailmatasemel ja kvaliteetne rahvuskultuur ei saa sõltuda ainult eratoetajate vastutulelikkusest. Riiklike vahendite kaasamine on siin möödapääsmatu,“ lisas Hallik.
ERSO juht selgitas, et alatasustatud talentide kaotus on Eestile selge majanduslik kahju, sest nende koolitamine on väga kallis, kuid lahkumine Eestist väga lihtne. „Kuna muusikul on võimalik mõnes teises riigis teenida sealsetes orkestrites 2-3 korda suuremat sissetulekut, siis oleme me riigina nende koolitamisega lihtsalt teistele riikidele väga kalli kingituse teinud. Me näeme järjest, kuidas noored talendid ei tule enam Eestisse tagasi, samas võidavad töökohti näiteks Soomes või Saksamaal, sest Beethoveni 5. sümfoonia on sama nii siin kui seal. Reaalsed on ka näited, kuidas me kaotame alatasustatud muusikuid, kes hakkavad olude sunnil tööle hoopis raamatupidaja või arboristina,“ loetles Hallik.
Orkester peab jääma
Iute juhi Tarmo Silla sõnul on ERSO edukalt ajaga kaasas käinud, mida näitavad ka suure publikuhuviga, tavapärasest formaadist väljas etteasted. „ERSO on osa Eesti kultuuri avangardist. Kultuur ja keel on sisu, mida riigieelarvega kaitsta. Ma pigem vallandaksin mõned töötooli reguleerimise koolituste läbiviimisi kontrollivad riigiametnikud või lõpetaksin saja täiskasvanud narkomaani haiglavahet sõidutamise, kui kaotaksin sada maailmatasemel muusikut ja Eesti rahvusorkestri,“ lisas Sild.
Finantstehnoloogia ettevõte Iute on Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peasponsor alates 2023. aastast. Kultuuriministeerium on Iute Groupile andnud aasta kultuurisõbra tiitli.
Eesti vanimal ja mainekaimal regulaarselt tegutseval sümfooniaorkestril täitub järgmisel hooajal 100. tegevusaasta. Alates 2020/2021 hooajast on enam kui sajaliikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Neeme Järvi jätkab koostööd ERSOga eluaegse aupeadirigendina, orkestri kunstiline nõustaja on Paavo Järvi.
ERSO peadirigent Olari Elts tegi hooaja avakontserdil 19. septembril pöördumise publikule, sponsoritele ja kultuuriministeeriumile, mille sisuks oli rahvusorkestri suutmatus tulla toime tänaste palganumbritega. „Aga kahjuks nüüd on niimoodi, et mul on teie abi vaja. Me ei tule enam välja. Me ei saa enam hakkama vaatamata sellele, et meil on väga palju uusi toetajaid ja ka Balti- ja Põhjamaade kontekstis väga korralikult toetajaid. Meil on väga mitmes mõttes meie regiooni üks paremaid orkestreid. Aga see ei pruugi nii jääda. Täna näiteks oli juba laval inimene, kes on otsustanud lahkuda, sest ta lihtsalt ei tule selle palgaga välja.“
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (11)