Uues Eesti mängufilmis “Mo Papa” peategelaste kehastav näitleja Jarmo Reha rääkis “Ringvaates”, et oma pärane rolliloome ja karakterisse sisseelamine on teda inimesena muutnud.
Neljapäeval jõuab kinodesse režissöör Eeva Mägi uus mängufilm “Mo Papa”. Kuigi filmi pealkiri on sarnane Mäe eelmisele filmile “Mo Mamma”, on režissööri sõnul kõik Mo-filmid nii stiililt kui lugudelt täiesti erinevad.
Kui “Mo Mamma” jaoks sai Mägi ainest enda pereelust ja vanaema kaotusest, siis “Mo Papa” on tema sõnul universaalne draama, mis räägib süüst vabanemisest ja sellest, kuidas pärast vangis olemist ühiskonda tagasi tulla.
Näitleja Jarmo Reha kehastab filmi peategelast, 28-aastast vanglast vabanenud Eugenit. “Kogu see film on tema otsing tagasi leida helgust ja headust,” avas ta.
Reha rääkis, et värske linateos sündis läbi dokumentalistliku lähenemise. Nii lugu kui tegelased sündisid režissööri ja näitlejate koostöös.
“Eevaga mõtestasime, panime kirja, kuidas me hakkame minema ja panime ennast päris olukorda. Minu tegelane sai vanglast välja, elas korteris. Elasingi tegelasena kuu aega selle lõigatud soengu ja kõige muuga,” tutvustas Reha
“Mo Papa” idee sai Mägi psühhiaatriahaiglas hooldajana töötades. “Ma olin seal tegelikult väga vähe aega, kolm kuud. Ma nägin seal väga palju päris elu, väga palju noori, kes nii-öelda sünnivad siia ilma juba sellise looga, mille eest nemad tegelikult ise ei vastuta, aga see lugu on neil sünnist saadik kaasas ja see hakkab lihtsalt iseennast kerima,” avas ta.
Klassikalist stsenaariumit Mäe filmidel ei ole. Režissöör leiab, et see, et stsenaarium on kirja pandud, ei anna mingit turvatunnet, et filmil on hea stsenaarium.
“Stsenaarium on väga tugevalt minu peas ja me hakkame seda kõik koos lavastama. Tegelikult me hakkame kõik koos seda elu elama. Näitlejad lähevad karakterisse ja elavadki karakteritena. See on mõnes mõttes väga huvitav kogemus, teisalt väga eluline kogemus, sest see tekitabki selle, et film ongi elus.”
Reha tunnistas, et niimoodi filmi tehes kaob näitleja karakterisse väga ära. Küll aga usub ta, et nii intensiivselt kellegi teise maailma sukeldumine aitas tal ka enda elus teatud etapist edasi liikuda.
“See film tegeleb mõnes mõttes ka traumadega, et kuidas otsida lahendust, headust ja helgust sellele kõigele. Mina isiklikult ma arvan, et sain mingist etapist elus just pigem edasi mindud. See on see, mida see film niimoodi filmi tehes võimaldab ka. Sa sukeldud nii totaalselt, et sa oledki pärast teine inimene,” kirjeldas ta.
Näitleja Ester Kuntu kehastab filmist Eugeni lapsepõlvesõpra Stiinat. Ka Kuntu ütles, et omanäoline loomeviis viis karakterisse väga tugevalt sisse.
“Tekib mingi selline vorm, et sul ei ole mingisugust kontrolli enda üle ehk sa ei lavasta kuidagi iseennast, vaid lased asjadel juhtuda. Eeval on piisavalt kannatust selleks. Ta ootab ära, et hakkaksid päris asjad juhtuma. Ja meil on tõesti geniaalne operaator, kes on selle üles võtnud nagu dokumentaalfilmi. Meil pole ühtegi kaadrit uuesti tehtud, vaid see kõik on saadud kätte, mis on saadud kätte, ja see on läinud hästi,” kirjeldas näitleja.