Pevkur sõnas Delfile, et videokohtumise peamine eesmärk oli aru saada, kus riigid oma droonitõrje alaste tegevustega parasjagu on ning kuidas Euroopa liit selles riike aidata saab. „Selge on see, et sõjaline planeerimine on jätkuvalt peamiselt NATO ülesanne, aga Euroopa liit saab liikmesriike eelkõige aidata just finantsiliselt ja võib-olla ka NATO-ga ühiselt kogu seda teemat koordineerides,“ märkis Pevkur.
Kaitseminister jätkas, et kohtumisel lepiti kokku selles, et kõik riigid peavad määrama omale kontaktisiku ja seejärel püütakse kaardistada, mida riigid juba ise teevad või mida nad planeerivad teha. „Teiseks püüame selgeks saada, et mis on see rahuaegne ambitsioonitase, et mida me kõige kiiremas korras teeme,“ lisas Pevkur. Veel rääkis ta, et kogu protsessi on mõistlik kaasata ka Ukraina ja seetõttu andis ka Ukraina kaitseminister tänasel kohtumisel ülevaate sellest, kuidas nende droonitõrje kihid toimivad. „Selge on see, et sõjaaja toimimine on teistsugune kui rahuaeg.“
Kas droonimüür tuleb? Pevkur vastas, et kindlasti tuleb. „Küsimus on selles, et kui palju liikmesriike meid toetab ja kui paljuga Euroopa liit,“ lausus ta. „Tasub arvestada, et me ikkagi räägime [droonimüüri rajamisest] ülevalt Põhjamerest kuni siis Musta mereni välja ehk Soomest Bulgaariani välja. Eks meie huvi on ju see, et kogu Euroopa oleks kaitstud ja turvaline, aga meie oma särk on kõige lähemal.“ Pevkur kinnitas, et Eesti jätkab oma droonivastase võimekuse parendamist sõltumata sellest kui kiiresti Euroopast otsus tuleb või ei tule.
Kohtumisel olnud liikmesriigid olid droonimüüri rajamise vajalikkuses üksmeelel. „Siin ei ole selles mõttes mingit kahtlust, et kõikidel on ju omad tegevused ka,“ lisas Pevkur. „See oli ka üks minu suurtest huvidest, et me peame nüüd need erinevad initsiatiivid – Eastern Flank Watch, Eastern Flank Deterrence Line, Eastern Shield ja Baltic Defence Line – kuidagi ühise mütsi alla saama.“ Vastasel juhul on Pevkuri sõnul Euroopast raske ühiselt raha eraldada.
Pevkur nentis, et seejuures tuleb kokku leppida ka selles, mille jaoks Euroopa raha eraldab: on need radarid, tõrjesüsteemid või riikidevaheline integreerimine. Sellega on tema hinnangul aga kiire.
Aprillis kirjutati, et Euroopa liit lükkas tagasi Leedu ja Eesti ühise rahastamistaotluse piiriülese droonimüüri arendamiseks. PPA kinnitas siis, et projektiga minnakse EL-i rahastusest hoolimata edasi. Pevkur rääkis, et toona oli tegu konkreetselt piirivalve suunitlusega droonipakkumisega, nüüd on tegu aga laiema, riigikaitselise vajadusega.
On lootust, et teemat arutatakse järgmisel ülemkogul
Euroopa kaitsevolinik Andrius Kubilius ütles eile väljaandele Euractiv, et Euroopa liit võiks oma droonide tuvastamise võimekust aasta jooksul märkimisväärselt parandada, kuid täieliku võrgustiku väljaarendamine võtab kauem aega. Pevkur sõnas, et tänasel kohtumisel veel droonimüüri kogumaksumusest või sellega seonduvatest tähtaegadest juttu ei olnud. „Oi ei, tähtaeg oli piltlikult öeldes eile,“ ilmestas ta.
Pevkur ütles, et mida kiiremini, seda parem. „Küsimus ongi selles ambitsioonitasemes, et kui me räägime lihtsalt radarite ära ostmisest, siis see on üks küsimus. Teine pool on see, et kui me tahame seda ikkagi riikide vahel integreerida, on see arvatavasti vähe pikem protsess,“ selgitas ta. „Miks ma räägin kogu aeg sellest ambitsioonitasemest on see, et kui me võtame Põhjamerest Musta mereni ja kõik riigid tahavad korraga seda suurt hulka radareid, siis ma arvan, et tööstus ei ole seda suuteline ka ühe aasta vaatest pakkuma.“
Tööstuse võimekus oli täna Pevkuri sõnutsi eraldi teemana laual. „Radarite tootmine ei ole selline saiaküpsetamine, et paned ahju ja on lühikese asjaga valmis,“ ilmestas Pevkur. „Radarite tootmine on ikka väga keeruline protsess.“
Kaitseminister rääkis, et kõik saavad aru, et droonimüüriga on kiire, selles tal kahtlust pole. Ta jätkas, et oluline on see, et NATO peab vaatama sõjalist poolt ning siis peab panustama ka Euroopa liit. „Ma saan aru, et Euroopa komisjoni poolt on soov seda järgmisel Euroopa ülemkogul arutada,“ lisas Pevkur. „Kaja Kallas oli sellel kohtumisel kohal, et vaatame, kuidas see ülemkogu päevakorda jõuab.“
Mida droonimüür endast kujutab? See ei ole reaalne müür. Pevkur selgitas, et ainuüksi seadme tuvastamise poole peal on droonimüüril neli kihti: sensorid, lühikese maa radarid, keskmaa pikkusega radarid ja pikamaa radarid. Sellele lisanduvad veel elektroonilise mõjutamise vahendid. „Siis me räägime füüsilisest tõkestamisest, kus on erinevad relvasüsteemid kuni hävitajateni välja,“ lisas Pevkur. „Tegelikult on see ikkagi väga n-ö kompleksne lähenemine, kus kõiki kihte vaadatakse.“
Pevkuri sõnul räägiti tänasel kohtumisel ka füüsilistest tõketest maismaapiiril ehk Balti kaitsevööndist. „Aga siin meenutas Bulgaaria, et ka merd on siiski vaja vaadata, sest ka merel on droonid,“ ütles Pevkur.
Kui riikidel on kontaktid määratud, tuleb Pevkuri sõnutsi järgmise sammuna istuda maha NATO-ga ja leppida kokku selles, kust on sõjalise planeerimise ja Euroopa Liidu n-ö kokkupuutepunkt. Veel tõi ta esile varasemaltki mainitud ambitsioonitaseme ehk osa, mida projekti raames tehakse. Vaja on üle käia ka rahastamine ning lõpetuseks viia projekt Euroopa liidrite ette ehk seda Euroopa ülemkogul arutada.
Euroopa komisjoni kaitsevolinik Andrius Kubilius oli täna Helsingis, et kohtuda Soome kaitseministriga ja pidada esimene koosolek seoses liidu idapiirile rajatava droonimüüri asjus. Lisaks Soomele osalesid ministrite tasemel videokohtumisel Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Taani ja Ukraina.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare