Sageli püütakse jätta muljet, et kui valitakse kohalikku omavalitsust, siis see on see võim, kes tegeleb puhtalt lokaalsete küsimustega, nagu asfaldiaugud, ühistransport, lumekoristus, lasteaedade remont vms. Seda kah kindlasti, kuid sugugi ei saa öelda, et on eraldi üleriigilised teemad, mis kohalikku võimu üldse ei puutu.
Võtkem kas või haridus, mille suunad ja õppekavad pannakse paika riiklikult ning need peaksid tagama üle riigi ühtlase õppe kvaliteedi. Suurem osa koole kuulub omavalitsustele ning selle personalipoliitikast sõltub paljuski, missugust haridust konkreetses koolis antakse. Heaks näiteks on siin paljudes Ida-Viru koolides valitsenud olukord, kus formaalselt käis eesti keele õpe täie hooga, ent põhikooli lõpuks ei suutnud õpilased ikka seda nõutaval tasemel omandada. Omavalitsused aga raporteerisid: meil on keeleõppega olukord suurepärane!
Väga tähtis on, et kohaliku võimu etteotsa saavad inimesed, kes oskavad ja suudavad teha koostööd keskvalitsusega. Nii mõneski Ida-Viru linnas valitses pikki aastaid vastupidine praktika, kus valitsusest maaliti vaenlane, kelle eest omavalitsus kohalikke inimesi justkui kaitses. Tagajärjeks oli pahatihti konkreetse omavalitsuse marginaliseerumine.
Kohalikud juhid peavad oskama veenda ministeeriumiametnikke, et just nemad teavad kohaliku elu probleeme, ja kui riik tuleb siia midagi korraldama, ei saa ta seda teha valla- või linnajuhtide arvamust eirates. Sest nemad esindavad rahva arvamust. Kui riik tahab laiendada Alutaguse rahvusparki, peab ta arvestama kohalike inimeste tingimustega, samamoodi juhul, kui on Narva plaanis teha uus sõjaväeosa. Nii et kui teete oma valikuid, head valijad, mõelge ka sellele, kes neist kandidaatidest suudab kõige paremini esindada teie kodu Toompeal ja Toompead teie kodus.