Kuu aega tagasi, päev pärast seda, kui rahandusministeerium oli avaldanud oma suvise majandusprognoosi, teatas Eesti 200 juht Kristina Kallas, et teeb eelarvekõnelustel peaminister Kristen Michalile ettepaneku automaks ära kaotada.
Kallas ütles, et nõustub peaministriga, et automaks on ebaõnnestunud maks ning pärast suvist eelarveprognoosi sai seda arutatud ka erakonnas. Valitsus otsustas eelarvekõnelustel automaksu siiski mitte kaotada.
Riigikogule saadetud eelarvestrateegias on riigi eelarvepuudujääk nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal 4,5 protsenti ehk täpselt nii palju kui see Euroopa Liidu reeglite järgi olla tohib.
See tähendab, et kui tahta näiteks ülejärgmisel aastal automaks ära kaotada, peab maksulaekumine olema oluliselt parem, kui rahandusministeerium seda praegu prognoosib. Alternatiivina peab valitsus kas kärpima või leidma automaksu asemele mõne muu 200 miljoni eurose tuluallika.
Eesti 200 saadikute juht riigikogus Toomas Uibo ütles, et isegi kui järgmisel aastal peaks olema rahanduslikult võimalik automaks ära kaotada, siis ei peaks seda tegema.
“Ma arvan, ka erakonna seisukoht on täna see, et automaks on tulnud selleks, et jääda,” lausus Uibo.
Ta selgitas, et eelkõige tahavad nii autode müüjad kui ka ostjad selgust ning seetõttu ei ole ka mõistlik iga aasta arutada, kas automaks jätta või ära kaotada.
Uibo ütles, et Kallas tegi eelarvekõnelustel küll ettepaneku automaks kaotada, kuid tegu oli pelgalt ettepanekuga riigieelarvekõnelustel. Eesti 200 juhatus ei ole tema sõnul aga otsustanud, et automaksu peaks ära kaotama.
“Otseselt sellist otsust ei ole. Küll aga on olnud arutelu, aga praegu ei ole sellist kindlat otsust,” lausus ta.
Ka reformierakondlasest riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann ütles, et ka tema arust on automaks tulnud selleks, et jääda.
“Ma võin täie kindlusega öelda, et teoorias ei ole võimalik järgmisel kahel, kolmel või neljal aastal – nii kaua kui riigi eelarvestrateegia kehtib – mootorsõidukimaksu kaotada,” ütles rahanduskomisjoni juht.
Akkermann lisas, et autokaubanduse inimesed soovivad, et selle mõttega enam ei mängitaks.
“Nad on öelnud, et ärge visake õhku rohkem juhuslikke ideid, et turg saaks lõpuks stabiliseeruda,” sõnas ta.
Akkermann ütles, et isegi kui riigi eelarveline seis järgmisel aastal paraneb, siis eelistaks ta isiklikult automaksu kaotamise asemel seda, kui liigutaks kiiremini eelarvetasakaalu suunas.
“Meil ei ole ka millegagi asendada seda raha, mis mootorsõidukimaksust läheb teehoidu,” ütles ta.
Ta lisas, et Reformierakonnas on palju selliseid inimesi, kes arvavad, et rahanduspoliitika peaks olema konservatiivne ning ta ei ole kindlasti sellise arvamusega erakonnas üksi.
Riik plaanib järgmisel kahel aastal maksimaalselt laenata
Valitsuses kokku lepitud riigi eelarvestrateegia järgi on eelarvepuudujääk nii järgmise kui ka ülejärgmisel aastal 4,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Sellest suuremas mahus ei tohi Eesti Euroopa Liidus kokkulepitu järgi võlgu elada.
Eelarvedefitsiit peaks valitsuse plaanide järgi hakkama vähenema alates 2028. aastast.
Uurisime rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhilt Raoul Lättemäelt, milline on võimalus, et riigi rahanduslik seis paraneb kiiremini, kui rahandusministeerium seda praegu prognoosib.
Lättemäe sõnul on rahandusministeeriumi prognooside eesmärk anda praegu edasi siiski kõige parem teadmine sellest, mis järgnevatel aastatel rahanduslikult juhtuma hakkab.
“Kui me teaks ette, et pilt on ilusam, siis me oleks selle ka prognoosi sisse pannud,” märkis ta.
Lättemäe lausus, et nii tulusid kui ka kulusid prognoosides, võib tulla ette asju, mida rahandusministeerium ei suuda ette näha. Näiteks ei pruugi kõik kulud, mis praegu planeeritud, realiseeruda täpsel sel hetkel, kui plaanitud. Näiteks, kui mingeid hankeid edasi lükatakse.
Tulusid prognoosides on Lättemäe sõnul aga kõige keerulisem näha neid maksulaekumisi, mis on rohkem seotud inimeste või ettevõtete käitumisega.
“Kui nüüd mõelda järgmise aasta peale, kui muutuvad maksuvaba tulu arvestamise põhimõtted, siis seal ka sõltub väga palju sellest, kuidas inimene seda maksuvaba tulu hakkab arvestama. Näiteks, kas ta palub seda jooksvalt tagasi arvestada või otsustab ta seda maksuvaba tulu koguda maksukontole ja siis hiljem deklaratsiooniga küsida riigilt tagasi. Ka siin me oleme andnud enda parima hinnangu, et kuidas see võiks toimuda, aga seal on tegelikult hästi palju sellist määramatust sees,” selgitas ta.
Rahandusministeerium prognoosib, et automaks toob järgmistel aastatel riigikassasse kokku umbes 205 miljonit eurot. Sellest 120 miljonit eurot tuleb registreerimismaksust ja 85 miljonit eurot aastamaksust.