Hasartmängu seaduse vastuvõtmist toetas 51 riigikogu liiget. Vastu oli 31 ja erapooletuks jäi Reformierakonda kuuluv Liina Kersna. Reformierakonna fraktsiooni kuuluvad Aivar Sõerd ja Signe Kivi jätsid hääletamata.

Seadusega alandatakse kaughasartmängu maksumäära järk-järgult 0,5 protsendi võrra aastas, kuni see jõuab 2029. aastaks 4 protsendini. Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Tanel Teini (Eesti 200) sõnul on muudatuse eesmärk tuua Eestisse rohkem rahvusvahelisi korraldajaid ning suurendada maksulaekumist. Karmistuvad ka hasartmängukorraldajatele kehtivad nõuded ning suureneb maksu- ja tolliameti ja rahapesu andmebüroo järelevalve.

Rahandusministeerium märkis ERR-ile, et loodetud maksutulu kasvu ei too ning rahapesu riske pole piisavalt maandatud. Viie aastaga on hasartmängukorraldajate arv Eestis kahekordistunud ja rahapesu andmebüroo hinnangul puudub neile piisav järelevalve. „Suurem osa kaughasartmängu teenusepakkujaid on välisriigis toimetavad ettevõtted, kelle äri on välisriigis, juhtkond on välisriigis, mängijad on välisriigis, serverid on välisriigis. Sinna kontrollima minna on praegu keeruline ja see saab olema ka edaspidi keeruline,“ sõnas rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ERR-ile. Riigikogu liige Liina Kersna kiidab seaduseelnõu eesmärki, kuid nentis, et ametliku prognoosi järgi läheb kultuurist kolme aasta jooksul välja 13 miljonit eurot.

Teini sõnul on muudatuse keskne eesmärk on suurendada kultuuri- ja spordirahastust. Eelnõuga luuakse kultuurkapitali juurde kaks uut fondi – eraraha kaasamise ja spordiehitiste fond. „Need fondid annavad kultuurile ja spordile võimaluse kaasata senisest rohkem eraraha ning tuua valdkonda juurde stabiilsust ja partnerlust. Näiteks tekkib tulevikus erateatritel võimalus saada eraraha kaasamise fondist kuni 50 protsenti riigipoolset võimendust lisaks eraannetustele,“ sõnas ta.

Tein tõi välja, et uus rahastusmudel võimaldab näiteks erateatritel ja spordiklubidel kaasata eratoetusi, mida riik võimendab. Kultuurkapitali juurde luuakse ka spordiehitiste fond, kus Eesti olümpiakomitee saab koos alaliitudega välja pakkuda ideid uuteks rajatisteks. „Nii sünnib terviklik ja põhjalikult läbi mõeldud üleriigiline sporditaristu,“ sõnas Tein.

Riigieelarve strateegia hinnangul ulatub laekumine 2025. aastal 21,9 miljoni euroni, 2026. aastal 26,8 miljoni euroni, 2027. aastal 28,1 miljoni euroni ja 2028. aastal 29,4 miljoni euroni.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (1)