USA mõttekoja Center for Strategic and International Studies (CSIS) uuringu kohaselt langes parempoolsete terrorirünnakute arv 2025. aasta esimesel poolaastal järsult. Samal ajal kasvas veidi vasakpoolsete terroriaktide arv.
Aastatel 2011-2024 toimus USA-s keskmiselt 20 parempoolset terroriakti aastas. Samal ajal toimus keskmiselt kolm vasakpoolset terroriakti aastas.
Uuring hõlmas ligi 750 riigisisest terroriakti, mis toimusid ajavahemikus 1. jaanuar 1994 – 4. juuli 2025. CSIS-i uuring näitab, et 2025. aastal on olukord muutunud. 2025. aasta oli esimene kord enam kui 30 aasta jooksul, kui vasakpoolsete terrorirünnakute arv ületab parempoolsete rünnakute arvu.
Uuringus märgiti, et sel aastal on toimunud üks parempoolne terroriintsident. Juunis tapeti USA Minnesota osariigis demokraadist poliitik ja tema abikaasa.
Uuringu autorid Daniel Byman ja Riley McCabe märkisid seetõttu, et sel aastal on parempoolsete terroriintsidentide arv oluliselt kukkunud.
Vasakpoolseid terroriakte on riigis toimunud vähe, aastatel 2016–2024 oli neid keskmiselt neli aastas. Uuring kasutab andmeid kuni 4. juulini, ehk arvesse ei võeta konservatiivse aktivisti Charlie Kirki tapmist ning hiljutist tulistamist Dallases. Uuring leiab, et kuni 4. juulini toimus tänavu viis vasakpoolset rünnakut.
“Oluline on märkida, et see arv on tõusnud väga madalalt tasemelt ja püsib endiselt väga madalal tasemel,” ütles McCabe telekanalile NBC News.
Uuringus eeldatakse, et parempoolsete intsidentide vähenemine võib olla seotud Donald Trumpi valimisvõiduga.
“Kuigi seost Trumpi poliitika ja parempoolsete terrorismiintsidentide vähenemise vahel on võimatu lõplikult tõestada, siis on tõenäoline, et vähemalt mõned äärmuslased ei tunne enam vajadust tegutseda vägivaldselt, kui nende muredega tegeletakse,” öeldakse uuringus.
Uuringus viidatakse Trumpi administratsiooni poliitikale. Karmistatud on rändepoliitikat, võimud kärbivad veel ka mitmekesisuse poliitikat.
Uuringus leitakse, et vasakpoolsete rünnakute arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud, eriti pärast seda, kui poliitilisele lavale astus Donald Trump. Üldiselt on vasakpoolsed rünnakud suunatud valitsuse ja õiguskaitseorganite vastu.
Vasakpoolsete rünnakute tagajärjed on olnud vähem surmavad kui parempoolsete omad, alates 2020. aastast on hukkunud kaks inimest. Üks neist oli United Healthcare’i juhi mõrv 2024. aastal New Yorgis
Uuringus ei võetud arvesse poliitilisi rünnakuid, mille puhul ründaja motiiv oli ebaselge. Nende hulgas on ka Trumpi mõrvakatse 2024. aasta juulis.
Kriiside jälgimisega tegeleva Open Measures vanemteadur Jared Holt seadis samas kahtluse alla metoodika, mida kasutatakse ründajate vasak- või parempoolse kuuluvuse kindlakstegemiseks. Ta märkis siiski, et tulemused tunduvad üsna loogilised. Ta lisas, et parempoolne vägivald kujutab endiselt ohtu.
CSIS-i uuringus tuuakse veel välja, et USA poliitilised liidrid ja aktivistid peavad olema eestvedajad, mõistes hukka enda tiivalt tuleva vägivalla. Samuti soovitatakse jääda rahulikuks, kui rünnak tuleb vastaspoolelt.
Samas nii Trump ka asepresident JD Vance leiavad pärast Kirki tapmist, et poliitilises vägivallas on süüdi ainult vasakpoolsed.
Trump kuulutas hiljuti antifa liikumise kodumaiseks terroristlikuks organisatsiooniks. Neljapäeval allkirjastas ta aga memorandumi kodumaise terrorismi ja organiseeritud poliitilise vägivalla vastase võitluse kohta.