Eesti põhiseaduse preambuli suure austajana, ütlen ausalt – tekkis hirm, et ongi läbi! Aga viimased kohalikud valimised olid nagu suur sõõm värsket õhku, rahvusriigil on lootust. Lootus on küll väike, aga ta on olemas, sest uuel noorel põlvkonnal on esindajad, kes ei karda võtta vastutust ja räägivad julgelt, nii, nagu asjad on. Ja nende hääl kõlab just vaimupealinnas Tartus kõige kõvemini: Sandra Laur (Erakond Isamaa; 21 aastat vanust) 993 häält ja Kris Kärner (tänaseks Isamaa erakonnast lahkunud – toim; 29 aastat vanust) lausa uskumatud 1597 häält. Grotesksena siia juurde riigi teise mehe, riigikogu esimehe, 44 häält, et oleks arusaadav taustsüsteem. Ja need hääled nendel noortel inimestel on nende enda töö tulemus. Nimekirja 13. ja 26. kohal olles mingit erakonna mõjujõudu sealt oodata ei ole.
Sandra Laur oma sõnumiselguses lausa üllatab (Tartu PM, 12.11.25). Hea ja halb ning ohutunnetus on väga selgelt piiritletavad ning mis peamine, süda on õiges kohas Eesti tulevikku silmas pidades. Suurepärane!