Briti ajaloolane Bettany Hughes rääkis “Ringvaatele” antud intervjuus, et tema ülesanne ajaloolasena on lugeda tühimike ja ridade vahelt ning leida tõde selle kohta, mis päriselt toimus.
Bettany Hughes on briti ajaloolane, kes on kirjutatnud arvukalt raamatuid ja teinud üle 50 tele- ja raadiodokumentaali, millega on jõudnud üle 250 miljoni inimeseni. Viimasest sarjast “Bettany Hughesi aarete planeet” leiab ka osa pealkirjaga “Varjatud Eesti. Tule ja jää maa”.
Hughes on Eestis käinud kolm korda. Ajaloolase sõnul jäävad eestlased silma oma iseloomuliku ellusuhtumisega.
“Tegelikult olete te uskumatult jutukad. Aga olete väga ausad, otsekohesed, mis on nii värskendav! Võrratu. Ja ma pean ütlema, et siinsed naised on tugevad! Mind on võõrustanud sellised hakkajad naised, kellel on kõrge enesehinnang, kes teevad palju kogukonna heaks, teevad imelist tööd. Kõik need omadused on minu meelest head,” kirjeldas ta.
Samuti avaldab talle muljet eestlaste side loodusega.
“Siin on seos loodusmaailmaga ja selle väega, mis Suurbritannias on veidi kaduma läinud. Vestled inimestega, lähed metsa ja jutt vaibub. Nad on oma metsamaailmas. Privileeg on näha sellist asja,” sõnas ajaloolane.
Oma saadetes ei piirdu Hughes vaid sellega, mis toimub maa peal, vaid ta sukeldub ka veemaailma. Varasemalt Eestiski nähtud osades tutvustas ta maailmale meie kuulsat koget, sellelt leitud jalanõusid ning isegi rotte, mis tänaseks säilinud lausa 700 aastat. Kui viimati käidi Saaremaal, siis nüüd soovis ta tulla spetsiaalselt Eestisse talvel. “Saime aru, et peame tagasi tulema avastama Eesti talvemaailma.”
Lugusid otsides peab Hughes oluliseks kõrvu kogu aeg lahti hoida.
“Ma tahan väga täita lünki ajaloos. Selle asemel, et rääkida, filmida ja kirjutada asjadest, mida on sadu kordi käistletud, püüan leida kedagi sellist, keda pole ajaloos esitletud, kelle häält pole kuuldud. Sel põhjusel valin oma lugusid,” avas ta.
Lisaks soovib ta inimesteni positiivseid lugusid tuua.
“Inspiratsiooni kui liigina oleme teinud uskumatuid asju. Kõik see, mis võib jõuda su telefoni, arvuti või teleri ekraanile, võib olla väga negatiivne. Aga me ei ela üleni negatiivses maailmas. On oluline teha ka positiivseid lugusid,” leiab Hughes.
Ta rõhutas, et tema töö ajaloolasena on lugeda tühimike ja ridade vahelt ning leida hetke kohta tõde, sest suur osa ajaloost on suhtekorraldus – soov endast paremat muljet jätta.
“Aga samas on kõik ju üks lugu. Meil pole mälestusi. Meil on lugu endast, mille loome. Ja siis loome mälestusi, mis sobiks meie oma looga. Seega me kogu aeg loome endale mälestusi. Liigina me toimime nii. Mõistame maailma läbi selle räägitud lugude. Ma ei arva, et see on tingimata halb. Kui sa kellesti valet ei räägi ja su eesmärk on leida tõde,” nentis ta.