Rail Baltic Estonia jätkusuutlikkuse eksperdi Mari Salmu sõnul on viimase aasta olulisemaks kestlikkuse regulatsioonidega seotud arenguks Omnibus-pakett, mille eesmärk on mitmeid regulatsioone lihtsustada. Kestlikkusaruandluse raames soovib Euroopa Liit eelkõige muuta aruandlust lihtsamaks, vähendades raporteeritava andmestiku hulka, muutes väärtusahelaid puudutava info kogumise ulatust ja andes aruandluskohustuse rakendumises ajapikendust. Arutluse all on ka aruandluskohustuse künniste tõstmine.
„Kuigi mitmeid regulatsioone soovitakse lihtsustada, ei tähenda see loobumist olulistest keskkonna- ja kliimaeesmärkidest. Lihtsustamisele vaatamata ei tähenda see seda, et ettevõtted saaksid jääda loorberitele puhkama,“ sõnab Salmu.
Põhimõtete järgimist eeldavad nii kliendid, partnerid kui ka investorid
Seni nähti, et kestlikkusaruandluse direktiiv kehtib suureettevõtjatele ja börsil noteeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Praegu pole Salmu sõnul veel aga lõplikku kindlust, millise töötajate arvu, müügitulu ja varade mahuga ettevõtetele ja kontsernidele direktiiv kohalduma jääb.
„Kestlikkusaruandluse direktiiv oli oluline tõuge, et mitmed ettevõtted võtaksid kestlikkuse teemad oma juhtimises tõsisemalt fookusesse. Kuigi regulatsioonid ei kohusta kõigil ettevõtetel kestlikkusalase tegevuse raporteerimist, siis trend ja surve välistelt osapooltelt tingib ettevõtetele kohustuse olla oma tegevuses läbipaistvad ja avatumad,“ selgitab Salmu.
Eksperdi sõnul eeldavad nii kliendid, partnerid kui ka investorid tänapäeval organisatsioonidelt üha selgemat kestlikkuse põhimõtete järgi tegutsemist. „Ka finantssektor ootab üha selgemat teavet ettevõtete kliimariskide ja kestlikkuse juhtimise kohta, mis tähendab, et ettevõtted ei pääse nende teemadega tegelemisest,“ märgib ta.
Läbipaistvuse ja avatuse kõrval on Salmu sõnul järjest olulisemaks muutunud ka Euroopa Liidu roheväiteid reguleerivad nõuded. Ettevõtetel tuleb edaspidi väga täpselt jälgida, kuidas nad oma toodete või teenuste keskkonnamõju kohta väiteid esitavad ja milliste tõenditega neid kinnitada suudavad. „Eesmärk on vähendada tarbijate eksitamist ja vältida rohepesu,“ selgitab ta nende regulatsioonide keskset eesmärki.
Miks on kestlikkust organisatsioonis vaja edendada?
Lisaks EL-i õigusaktidest tulenevate nõuete täitmisele kui välisele motivatsioonile aitab jätkusuutlik äritegevuse planeerimine kõiksuguste organisatsioonide arengule kaasa ka sisuliselt. „Kestlikkuse integreerimist võib vaadelda mitmest vaatenurgast – see on võimalus olemasoleva äri säilitamiseks, riskide ennetamiseks, kulude vähendamiseks, aga samal ajal ka uute ärisuundade, turgude ning konkurentsieelise leidmiseks,“ selgitab Salmu.
Kui vaadata kestlikkuse teemadesse sisuliselt, siis ei tähenda see eksperdi sõnul üksnes keskkonnahoidu või regulatsioonide täitmist. „Kestlikkus tähendab tegelikult ettevõtte võimekust tulla toime tööjõu, regulatiivkeskkonna ja turuootuste muutumise ning kliimariskide realiseerumisega. See on seotud strateegiliste otsustega, mis aitavad ettevõttel püsida konkurentsis ka 5–10 aasta pärast,“ räägib ekspert.
Salmu toob välja viis peamist põhjust, miks jätkusuutlike praktikate juurutamine tuleb organisatsioonile kasuks:
-
Uute turgude avamine. Paljud välisturud nõuavad juba praegu keskkonnaandmeid toote jalajälje kohta või vastavuse hindamist EL-i taksonoomiale. Ehitusmaterjalide puhul on mitmel pool Euroopas hanketingimuseks EPD ehk toote keskkonnadeklaratsiooni olemasolu. Ettevõte, kellel EPD puudub, lihtsalt ei pääse hankes võidule.
-
Partnerlussuhte lihtsustamine. Suured ettevõtted, sealhulgas rahvusvahelised kontsernid, võtavad oma tarneahelasse ainult neid partnereid, kes suudavad ESG-nõuete täitmist tõendada. See tähendab, et juba praegu tuleb mõne näitena tõendada nii keskkonnanõuete järgimist, ringlusse võetud materjali kasutust kui ka tööjõuga seotud riskide maandamist.
-
Kulude ja riskide vähendamine. Kliimariskide hindamine võib näiteks aidata vältida olukorda, kus ettevõtte tootmisüksus luuakse üleujutusriskiga asukohta, ja võimaldab adekvaatselt analüüsida tooraine ekstreemsete ilmastikuoludega piirkonnast tarnimise riske.
-
Atraktiivsus tööandjana. Uuem põlvkond, eriti Z-generatsioon, eeldab, et tööandja tegeleb keskkonna- ja sotsiaalsete mõjudega teadlikult. Nad valivad töökoha väärtuste, mitte ainult palga järgi. Ettevõte, kes oskab selgelt näidata oma kestlikkuse tegevusplaani, on tööjõuturul eelistatumas seisus.
-
Kliendi- ja avalikkuse usaldus. Tarbijad eelistavad läbipaistvaid ja vastutustundlikke ettevõtteid. Tarbijad soovivad olla üha enam kursis sellega, kas nende soetatavad tooted on valmistatud eetiliselt ja keskkonda hoidval viisil.
Praktilised koolitused aitavad selgust luua
Tallinna Majanduskool on üks paljudest õppeasutustest, mis on oma koolituste kaudu keskendunud kestlikkusalaste teadmiste jagamisele. Õppeasutuse täiendkoolituste juhi Merike Paadi sõnul on roheoskusteteemaliste täienduskoolituste vastu suur huvi ning konkurss nendele tihe. „Koolituste praktiline kasu seisneb selliste teadmiste omandamises, mis võimaldavad hinnata muutuvaid majandus- ja keskkonnatingimusi. Täpsemalt aitavad need teadmised teha organisatsiooni sees pädevaid otsuseid ressursside kasutamise ja protsesside kulutõhususe kohta,“ selgitab ta.
Tallinna Majanduskooli koolitusprogrammist leiab nii üldisi rohemuutusteteemalisi koolitusi, organisatsioonidele suunatud koolitusi kui ka spetsiaalselt aruandlusele suunatud koolitusi. Viimaste hulka kuuluvad näiteks koolitusprogrammid „Kestlik areng ja selle rakendamine organisatsioonis“ ning „ESG andmete kogumine ja aruandlus“, mis aitavad ettevõtjatele ja spetsialistidele aruandlusega seotud vajalikke nüansse tutvustada.
Kestlikkusest Eesti Raudtee näitel
Transpordisektor kujutab endas üht sellist valdkonda, kus kestlikkuse põhimõtetest lähtumine äri pikaajalise toimimise ja edu saavutamise eesmärgil on hädavajalik juba praegu. Eesti Raudtee ESG ja kommunikatsioonijuht Monika Lilles sõnab, et ESG ehk keskkonna, sotsiaalse vastutuse ja juhtimisalaste nõuete olulisus transpordisektoris on ajas kasvav. „See mõjutab iga transpordiliigi – nii maantee-, raudtee-, mere- kui ka õhutranspordi strateegilist planeerimist, investeerimisotsuseid, rahastust ja igapäevast tegevust. Seepärast on ka Eesti Raudtee strateegiasse kestlikkuse tegevused ja eesmärgid tugevalt sisse lõimitud,“ selgitab ta.
Eesti Raudtee tegevuse keskseks motiiviks on praegu raudtee elektrifitseerimine Tartu ja Narva suunal. Selle eesmärgiks on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning selle kaudu panustada kliimaeesmärkide saavutamisse. Lisaks sellele on elektrirongide kasutuselevõtmisel Lillese sõnul otsene mõju ka lõpptarbija sõidukogemusele. „Inimene tunneb selle mõju sõiduaja vähenemise kaudu. Selleks loob pinnase elektrirongi oluliselt parem dünaamika võrreldes diiselrongiga ning märkimist väärib ka elektrirongi väiksem müra ning heitgaaside puudumine,“ sõnab ta.
Samas ei ole keskkonnaeesmärgid ainus suund, mille kaudu saab organisatsioon oma tegevuses jätkusuutlikkusele tugineda. „Sotsiaalsest vaatepunktist saame välja tuua näiteks meie erinevad projektid raudteeohutuse suurendamise eesmärgil – koolitused lasteaedades ja koolides ning mitmesugused taristu ohutustööd,“ toob Lilles näiteid Eesti Raudtee tegevusest. Lisaks osaleb ettevõte tema sõnul ka töötaja- ja peresõbraliku tööandja programmis ning on aktiivne noorte kaasamisel töökeskkonda.
Kõigi eelmainitud tegevuste tulemusel kujuneb tööandjast atraktiivne ja vastutustundlik ettevõte, milles seisneb Lillese sõnul otsene kasu ka töötajatele. „Näiteks kui tööandja panustab tugevalt tööohutuse ja -tervise teemadesse, siis kõik töötajad saavad ju aru, et see on nende huvides kasulik. Lihtsalt see teadmine tuleb töötajateni viia,“ ütleb ta.