Von Krahli teatris esietendus Juhan Ulfsaki ja Von Krahli trupi lavastus “Tagasiside”. Näitleja Karl Birnbaum ütles “Deltas”, et nad lähenesid lavastuses protestile poeetilist teed pidi, mistõttu pole seal ka konkreetset poliitilist oponenti.
Lavastus “Tagasiside” sündis trupi koostööna. Augustis said näitlejad kokku ja ühine teemade ring leiti vestluse käigus. “Suvel olime kõik üksteisest eraldi, aga kuulsime igas Eesti nurgas juttu, et raha ei ole, aga midagi selle suhtes teha ka ei oska. Ja rääkides välismaal elavate sõpradega näed, et seal on protestikultuur palju tugevam, pikem ja väljaarenenum ning nemad küsivad meie käest, et miks me ei protesti, oma meelt ei avalda ega asja enda kätesse ei võta,” rääkis Birnbaum ja lisas, et selle idee pealt hakkasidki nad lavastust looma.
“Protestile kui ühiskondlikule tagasiside vormile lisandus protsessi käigus isiklik ei võimalus ja võimatus, mis lõi sinna emotsionaalsema kihi,” rääkis Saaremäel. Birnbaum ei ole kindel, miks nad hoidsid eemale päriselt tänavale protestima minekust. “Me läksime rohkem poeetilist teed pidi. Lavastuses ei ole konkreetset poliitilist oponenti,” lisas ta. “Selle loo jutustamisviis ise ka küsib, mis järjekorras asjad juhtusid ja kust need impulsid tekkisid,” sõnas Saaremäel.
“Ma arvan, et see küsib laiemalt, generatsioonist hoolimata, protesti võimaluse ja võimatuse üle,” rääkis ta. “Rääkisime maagilisest kui’st, küsisime, et mis siis, kui ma astuksin sellisesse situatsiooni. See protest on kohati ka reaalsuse vastu”, lisas Birnbaum. “Lavastuses on tugeval kohal tänavapilt, mis on ühelt poolt tavaline, aga sellel on potentsiaali olla erakordne,” sõnas Saaremäel.
“Kaks aastat koos käies on välja kujunenud trupi ühisloome – saame teatris kokku, hakkame rääkima, mis meiega toimub, mida oleme tajunud ja tundnud. Kui keegi toob välja mingi idee, mis kõigis midagi käivitab, siis Juhan Ulfsak korjab selle üles ja saab aru, et see on miski, millega edasi minna,” rääkis Birnbaum
Lavastuse põhivõti tuli üsna alguses. “Oma peas tahtsime väga teha sellist “Tenetit”, aga teatri vahendid on teistsugused, nii et algusest peale otsisime, kuidas see käib,” ütles ta. “Ja kasvatasime mingisugust huvi ja julgust minna sellega järjest kaugemale,” lisas Saaremäel.
Nad ei tahtnud konkreetselt näpuga kellegi peale näidata. “Me proovisime seda küll, aga sellele järgnes kohe küsimus, et miks ja mis positsioonilt me seda teeme,” rääkis Birnbaum. “Kuulasime tänaval, mis jutukatked meieni juhuslikult jõuavad ja üritasime neid taasluua ka lavareaalsuses, otsides seda, mis on inimlik käivitav jõud selle taga,” ütles Saaremäel.
Praeguse ja vana Von Krahli võrdlused jõuavad ka noorte näitlejateni. “Mina tunnen küll neid ootusi. Kui me polnud Liisaga midagi veel koos teinud, siis Mart Kangro rääkis meile, et me ei keeraks seda kõike metsa poole,” rääkis Birnbaum. Peale “Jussikese 7 sõpra” tulid nad selgusele, et nad teevad seda, mida praegu vaja ning tunnetavad mingit distantsi vana Von Krahliga. “See on hea, et oleme veel alguses,” lisas Saaremäel. “Mulle meeldib Von Krahli puhul see, et me oleme kõik noored,” lausus Birnbaum.