“Pealtnägija” saab teha igal aastal uue saate armukelmidest, kellele ohvrid raha laenavad ja kõigest ilma jäävad. Kui meil oleks olemas kättesaadav ja terviklik register täitemenetluse võlgnikest, siis jääksid paljud probleemid jääksid olemata, kirjutab Kaire Sepper.
Riigikogu on käimas arutelu selle üle, kas info võlgnike täitemenetluste kohta peaks olema avalik. Lühidalt, alates 1. jaanuarist 2024 näeb seadus ette, et täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas isikul on täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist tuleneva võla suurus ja selle jääk. Kahjuks register jätkuvalt ei tööta.
Nüüd aga leiab justiits- ja digiministeerium, et võlgnike võlainfo avaldamine rikuks nende põhiõigusi ning soovib muuta seadust, seda seadust, mis jätkuvalt reaalsuses ei kehti.
Tegemist on kahjuliku ja mittevajaliku muudatusettepanekuga. Loodan, et riigikogu saab sellest samuti aru ning sellist seaduse muudatust vastu ei võeta.
Eestis on ca 75 000 eraisikust võlglase, kelle võlad on jõudnud kohtutäituri kätte. Me ei räägi inimestest, kellel on mõned arved ununenud maksmata või kelle võlad on inkasso käes. Tegemist on isikutega, kelle võlad on kohtust, maksekäsu kiirmenetlusest läbi käinud, tegemist on maksmata politsei trahvidega ning elatiste nõuetega. 75 000 inimest, kes ei ole vabatahtlikult oma võlgasid tasunud ning kelle osas peab kohtutäitur täitemenetlust läbi viima. Tegemist on väga suure hulga inimestega.
Ilmselgelt ei ole need 75 000 inimest huvitatud, et info nende võlgade osas tuleks avalikuks. Põhjusena tuuakse, et siis on neil veel raskem tööd leida. Tõsi, aga tööandja saab koheselt töötasu arestimise aktid, kui töötaja töötajate registrisse märgitakse. Tööandja saab sellest igal juhul teada. Keelumärked lähevad igal juhul võlgnike varale, kinnistusraamatusse, sõidukitele ja äriregistrisse, kui võlgnikel vara on. See info on juba praegu avalikult kättesaadav.
Tuleb üle korrata, et tegemist ei ole avaliku häbipostiga, kuhu igaüks saaks vaatama minna, kas ehk mõni töökaaslane või naaber on võlgu. Info saamiseks tuleb end autentida ja igast päringust peaks jääma jälg. Tegemist on hädavajaliku registriga laenuandjatele, üürileandjatele ja ettevõtetele, kes soovivad uue koostööpartneriga lepingulistesse suhetesse astuda. Puuküürnikel on väga lihtne aina uusi kortereid üürida ning sealt lahkuda uute võlgadega, kuna infot nende kohta ei leia.
“Pealtnägija” saab teha igal aastal uue saate armukelmidest, kellele ohvrid raha laenavad ja kõigest ilma jäävad. Kui meil oleks olemas kättesaadav ja terviklik register täitemenetluse võlgnikest, siis saaksid kõik osapooled oma uue lepingupartneri, laenusaaja tausta kontrollida ning paljud probleemid jääksid olemata.
Tuletaksin ministeeriumile meelde, et Eestis on mitu maksehäire registrit, kuhu on kantud umbes 150 000 inimese võlaandmed ning mida iga päev raha eest(!) müüakse.
“Paljud maksehäired, mis on üleval, on tegelikult aegunud ning nendega ei saagi kohtusse pöörduda.”
Maksehäireregistrid ei ole riiklikud, põhimõtteliselt igaüks võiks meist luua oma maksehäireregistri. Sinna saavad inimesed ja ettevõtted ise lisada infot teiste isikute maksehäirete kohta. Paljud maksehäirete aluseks olevad nõuded ei ole näiteks kohtust läbi käinud. Paljud maksehäired, mis on üleval, on tegelikult aegunud ning nendega ei saagi kohtusse pöörduda. Paljud maksehäired, mis on üleval, on tegelikult juba tasutud.
Miks on riigi jaoks lubatav ja põhiseadusega kooskõlas, et eraettevõtted müüvad inimeste kohta võlainfot, aga täpne ja kontrollitud info isikute täitemenetluste kohta rikuks liiga palju nende õigusi? Riik ei saa tekitada olukorda, et infot maksehäirete kohta võib müüa, kuid infot täitemenetluste kohta hoitakse salajas. Meeldetuletuseks, õigusliku aluse annab võlainfo avaldamiseks isikuandmete kaitse seadus ja isikuandmete kaitse üldmäärus.
Sellel nädalal käisin riigikogus teemat arutamas ka õiguskomisjoni liikmetega. Loodan, et arutelu võlgade avalikustamise üle jätkub ka riigikogu suures saalis ning sealgi jõutakse arusaamisele, et tegemist ei ole infoga, mida peitma peaks, ning menetluses olevat seadusemuudatust ei tehta. Loodan sedagi, et täitmisregister hakkab lähiajal tööle, nagu see juba kaks aastat seaduse järgi toimima peaks.