Aasta viimases “Presidendi raamatuklubis” oli vaatluse all kirjanike liidu romaanivõistlusel tänavu peapreemia võitnud Kaur Riismaa “Väsinud valguse teooria”. Lugejate tagasiside põhjal on Riismaa aru saanud, et vahelduseks kirjutas ta hästi lihtsa raamatu.
Alar Karis ütles, et kui sa ostad mingeid raamatuid, siis sa hakkad kogu aeg sarnaseid raamatuid ostma. “Mul on õnneks head nõuandjad ja see teeb asja mitmekesisemaks, nad ütlesid, et see on üks tore raamat ja võtame selle järgmiseks,” selgitas ta ja lisas, et “Väsinud valguse teooria” ei saanud alguses vedama, aga siis lõppes ära. “Tuleb oodata, millal “Väsinud valguse teooria 2″ tuleb.”
“Ma püüdsin seda raamatut lugeda nii, et vaatan rohkem tegelasi, see on alati väga ohtlik, et sa hakkad seda ajastut väga vaatama, ta on seal taga kogu aeg olemas,” ütles Karis ja lisas, et ajastust selle teose puhul samas ei pääse. “Siia tuleb nii jõuliselt ka erakondlik poliitika sisse, siis peab olema väga kaugel Eestist elanud inimene, kui ta ei saa aru, millest jutt on.”
Kaur Riismaa rääkis erinevatest ajastutest ning tõi välja, et aastad 1997–2007 on ilmselt isegi objektiivselt nn optimistlik aeg. “Meil on Eurovisioon, Nool, Veerpalu, Šmigun, NATO ja Euroopa Liit, aga ma tajun seda optimistlikult peamiselt seetõttu, et ma olin ise teismeline, mul oli järjest rohkem vabadusi, üsna vähe kohustusi.”
Presidendi raamatuklubi. Detsember Autor/allikas: Margarita Mironova-Malkin
“2007–2017 on majanduskriisi aeg ja uute tuulte nuusutamine, milline on see maailm, mille majanduskriis meile tekitas või kujundas, ning sealt omakorda edasi pärast 2017. aastat on alternatiivsete faktide aeg, mis tuleb USA-st,” ütles ta ja lisas, et alguses oli see päris naljakas. “Siis, kui alternatiivsete faktide pärast inimesed pandeemia ajal surema hakkasid, ei olnud enam nii naljakas, aga need pole kuhugi kadunud, sest praegu neid alternatiivseid fakte hallutsineerib meile tehisaru.”
Riste Sofie Käär ütles, et “Väsinud valguse teooria” puhul meeldis talle, kuidas jutustati populismi sündimisest ning konservatiivseks muutumisest. “Mitte moraliseerivalt, vaid kuidagi empaatiliselt vaadates, et nende inimeste jaoks see ongi reaalsus, nende inimeste jaoks asjad ongi niimoodi.”
“Üks asi, mis mulle väga meeldib, on see, kui väga erinevatesse ja vastandlikesse tegelastesse suhtutakse osavõtlikult. Isegi, kui mina ei nõustuks selle inimesega või arvaksin teistmoodi, siis ma näen, kust see tuleb ja elan neile kaasa,” selgitas Käär ja lisas, et selle fakti peale, et raamatu autor on keskealine mees, ta väga ei mõelnud. “Eks mingid asjad on paratamatult, mis on rohkem mu isiklik probleem, et on tore lugu ja hea dialoog, aga miks nad nüüd musitama peavad, las nad räägivad edasi, see on nii tüütu.”
Presidendi raamatuklubi. Detsember Autor/allikas: Margarita Mironova-Malkin
“Meil on sõnum käest lastud, me tegeleme väikeste asjadega, aga ei pane suurt pilti enam tähele,” ütles Kaur Riismaa ja lisas, et me ei oska jooksu pealt sihikut sättida. “Hästi lihtne oleks selle sajandi esimese veerandi põhjal öelda, et selle pani paika 11. septembri rünnak, aga kui nüüd natukene järgi mõelda, siis tundub, et olulisem on aasta varem 11. oktoobril toimunud sündmus, kui Hiina võeti Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmeks, need allkirjad on meie sajandit palju rohkem kujundanud.”
Karis lisas, et meile meeldib mõelda, et kõik lähtub ühest konkreetsest sündmusest. “Kui analüüsida natukene, siis mõned probleemid ulatuvad sajandite taha. Jah, ta lahvatab ühel hetkel läbi mingi sündmuse, aga probleemid ei teki sel samal hetkel, kui tornidesse lennukid lendasid,” mainis ta ja ütles, et talle meeldib asju vaadata ajaloolises perspektiivis.
Lugejate tagasiside põhjal on Riismaa saanud aru, et ta kirjutas vahelduseks hästi lihtsa raamatu. “Kuigi tegelasi ning infot on palju, siis seda on üsna lihtne lugeda, ta ei kurna,” sõnas ta ja mainis, et luuletajad ütlevad, kuidas raske on kergeks saada. “Selleks, et kirjutada kergesti loetavat romaani, tuleb kirjutada kuus romaani, mis on võrdlemisi raskesti loetavad, et enda hääl üles leida.”