Cambridge’i ja Leipzigi teadlaste uus uuring viitab, et 14. sajandi keskpaiga vulkaanipurse võis vallandada sündmuste ahela, mis viis Euroopa ajaloo rängima pandeemiani ehk musta surmani.
Umbes 1345. aasta paiku aset leidnud vulkaaniline aktiivsus põhjustas globaalse kliimakatastroofi: päikesevalgus oli blokeeritud, temperatuur langes ning Vahemere piirkonda tabas ikaldus. Nälja vältimiseks hakkasid Itaalia linnriigid importima vilja Musta mere piirkonnast, kust koos viljaga jõudsid Euroopasse ka katkukandjad ehk rotid ja kirbud. Teadlased ei ole 100% kindlalt tuvastanud, milline konkreetne vulkaan purskas umbes 1345. aastal, kuid on tõendeid, et see oli suure tõenäosusega kuskil troopilises vöötmes või võib-olla isegi Islandil. Musta surma ohvrite arvu hinnang jääb 25 miljoni ja 50 miljoni inimese vahele.
Uuringus analüüsiti dendrokronoloogilisi ja jääproove, mis näitasid erakordselt külma kliimat aastatel 1345–1347. Just samal ajal hakkas katk levima.
Ajakirjas Communications Earth & Environment ilmunud artikkel rõhutab, et kaubandus, toidutarnete haavatavus ja kliimamuutused tekitasid keskaegses maailmas „ideaalse tormi“ ja sama muster võib korduda tänapäeva soojenevas ja piirideta maailmas.
Musta surma põhjustas bakter Yersinia pestis, mida levitasid kirbud rottidelt inimestele. 1348 kuni 1349 suri katku hinnanguliselt kuni pool Euroopa elanikkonnast. Teadlased hoiatavad, et kliimamuutuste ja globaliseerumise taustal võib sarnaste haiguste risk taas suureneda.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare