Korruptsiooniskandaal Euroopa välisteenistuses laieneb. Endiste juhtide vahistamise tõttu kasvab surve EL-i kõrgele esindajale Kaja Kallasele.
Brüssel on pinges. Euroopa välisteenistuse (EEAS) manipuleeritud hangetega seotud korruptsiooniskandaal laieneb Euroopa kvartalis. Samal ajal kui endised tipptegijad nagu Federica Mogherini on vahistatud, on teine isik rohkem tähelepanu keskpunktis kui kunagi varem: Kaja Kallas, praegune EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, vahendab Berliner Zeitung.
Uurimisperiood eelnes Kallase ametisse nimetamisele EL-i peadiplomaadiks, kuid see ei vabasta teda kriitilistest küsimustest tema rolli kohta, mis on viimastel päevadel sagenenud. Euroopa välisteenistust (EEAS), mida Kallas on juhtinud umbes aasta, peetakse üheks EL-i läbipaistmatuimaks asutuseks. Ja nüüd, kui mitme EL-i institutsiooni fassaadid lagunevad, uuritakse ka tema kriisijuhtimist tähelepanelikumalt.
Kallas reageeris kiiresti. Euractivi andmetel rääkis ta sisemises memos „sügavalt šokeerivatest” süüdistustest, kuid rõhutas, et need tekkisid „varasemate mandaatide raames”. Süüdistused ei tohiks mingil moel mõjutada EEAS-i „head tööd”, kirjutas Kallas väidetavalt. Nagu Berliner Zeitung on aga teada saanud, suhtuvad mõned EEAS-i töötajad Kallase memosse kriitiliselt. Üldine arvamus on, et EL-i kõrge esindaja soovib end korruptsioonijuhtumist võimalikult varakult distantseerida.
Korruptsiooniskandaali esimene ohver on tõenäoliselt endine EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Mogherini. Itaalia poliitik teatas neljapäeval oma tagasiastumisest Brügges asuva Euroopa Kolledži rektori kohalt. See samm tehti vaid paar päeva pärast seda, kui talle esitati süüdistus väidetavas pettuses ja korruptsioonis seoses EL-i rahastatud diplomaatilise koolitusprogrammiga. Üliõpilastele, õppejõududele ja vilistlastele saadetud e-kirjas teatas Mogherini, et lõpetab oma ametiaja „äärmise professionaalsuse ja õigluse vaimus”. Ta avaldas ka tänu usalduse ja toetuse eest, mida ta oli eliitinstitutsiooni juhtimise ajal saanud.
Kallase kinnitus „täielikust läbipaistvusest” võetakse kinniste uste taga skeptiliselt vastu. Mitmed töötajad kritiseerivad asjaolu, et sisekontrolli struktuuride kohta pole avaldatud peaaegu üldse üksikasju. Puudub teave selle kohta, kuidas väidetavad manipulatsioonid toimusid, ega ka selle kohta, miks hoiatavaid märke viimastel aastatel ilmselt eirati. Kallase viidet uuele korruptsioonivastasele strateegiale vaadatakse samuti kriitiliselt. Küsimus, miks sellised meetmed muutusid vajalikuks alles tema mandaadi ajal ja kas amet oli juba varem struktuurilt korruptsioonile vastuvõtlik, jääb vastuseta.
Aga milles see kõik seisneb? Väidetavalt sõlmis Belgias Brügges asuv Euroopa Kolledž, mis on Brüsselis asuva EL-i eliidi koolitusbaas, Euroopa välisteenistusega mitme miljoni euro suuruse lepingu kahtlaste meetodite abil. Asja keskmes on üheksakuuline koolitusprogramm tulevastele EL-i diplomaatidele aastatel 2021 ja 2022. Kuigi programmi kohta korraldati ametlikult avalik konkurss, kahtlustatakse tagatubades sõlmitud tehinguid. Uurijad räägivad „olulistest kahtlustest”. Lisaks prokuratuurile uurib asja nüüd ka EL-i korruptsioonivastane amet OLAF.
Samal ajal kui Kallas püüab praegu poliitilist kahju piirata, kasutavad eelkõige Euroopa Parlamendi parempoolsed konservatiivsed rühmitused praegust korruptsiooniskandaali ära, et Brüsseli juhtkonda teravalt kritiseerida. Konverentsil „Euroopa hinge eest võitlemine” esitasid mitu esinejat Politico andmetel teravaid süüdistusi. Prantsuse parlamendiliige Thierry Mariani kritiseeris „ametnike, vabaühenduste ja korrumpeerunud institutsioonide võrgustikku, mis tegutseb kulisside taga”. Poola parlamendiliige Ryszard Legutko ütles: „Kala mädaneb peast”, samas kui Ungari peaministri Viktor Orbáni Fideszi partei esindaja Balázs Orbán kritiseeris EL-i mullis valitsevaid „topeltstandardeid”.
Siiani pole Euroopa Komisjon välisasjade kõrgele esindajale nähtavat toetust osutanud. Viimastel kuudel on Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ja Kallase vahel ägenenud võimuvõitlus, mille Komisjoni president on võitnud. Kallase kriitikud väidavad, et skandaal tõstatab põhimõttelisi küsimusi EL-i institutsioonide sisekontrollimehhanismide ja läbipaistvuse kohta, isegi kui eestlasel polnud asjaosaliste üle otsest mõju. Lisaks hoiatavad opositsiooni kuuluvad Euroopa Parlamendi liikmed, et läbipaistvuse puudumine ohustab EL-i institutsioonide usaldusväärsust ja avalikkuse usaldust nende vastu. Ja see toimub niigi tundlikul ajal, mil EL on väga nõrgas geopoliitilises positsioonis.
Kallas, kes on end varem positsioneerinud õigusriigi põhimõtete ja läbipaistvuse eestkõnelejana, on uurimiste tõttu kindlasti suurenenud tähelepanu all. Korduvalt on välja toodud, et välisteenistuse struktuurilised nõrkused jäid ilmselt aastaid avastamata.
Loe lisaks
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.