Esmase info kohaselt rändas kannatanu pangakontodelt kelmidele 80 000 eurot.
Kuidas kannatanu kelmuse ohvriks sattus ja mismoodi küberpätid pangakontole ligi pääsesid, uurimisorganid veel ei avalda.
«Praegu toimub esmase teabe kontrollimine ja aktiivne lisainfo kogumine,» teatas prokuratuuri avalike suhete talituse nõunik Allan Rajavee.
Eesti inimestelt on tänavu pangapettustega kätte saadud üle kahe korra suurem summa kui eelmise aasta peale kokku.
Kui mullu said kriminaalid pangapettustega Eesti inimestelt saagiks 2,3 miljonit eurot aastas, siis üksnes käesoleva aasta kaheksa kuuga on välja petetud 6,1 miljonit eurot. Üle kahe korra on suurenenud juhtumite arvgi, samuti keskmine kahju juhtumi kohta.
Lõppeva aasta esimese kaheksa kuuga registreeriti 457 pangakelmuse juhtumit ja keskmine kahju ulatus ligikaudu 13 500 euroni juhtumi kohta.
Juunis sündis must rekord üle kahe miljoni eurose kahjuga. «Pilt on karm. Kahju jaanuarist augustini on üle 2,6 korra suurem kui terve eelmise aasta peale kokku. Keskmine kahju juhtumi kohta on tõusnud 5000 eurolt 13 500ni,» kommenteeris hiljuti pangapettuste statistikat Citadele panga rahapesu tõkestamise osakonna juht Viktor Tkatšenko. «Muutunud on skeemidki. Petturid kõnelevad aina rohkem eesti keeles ja kasutavad tehisaru abi, et mõjuda võimalikult usutavana.»
Pangakelmused on finantspettuste liik, millega üritatakse mingil moel kätte saada ohvri isiklikke andmeid ja PIN-koode. Enamasti esinevad kriminaalid pangatöötajatena.
«Skeemid on mitmeastmelised ja kasutavad ära inimeste loomulikku soovi kiiresti olukord lahendada,» selgitas Tkatšenko. «Kui keegi palub telefoni teel või sõnumiga sisestada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode, suunab «turvalingile», palub raha kanda «ohutule» kontole või korraldab olukorra, kus pangakaardid ja sularaha tuleks väidetavalt turvalisse paika üle anda, on tegu pettusega. Ainus õige käik on kõne katkestada ja helistada ise oma panga ametlikul numbril.»