Kuid juhtudel, mil uuritaval isikul on juba tuvastatud immunoloogilised nihked, on haigusprotsess juba käivitunud. Samas on veelgi olulisem avastada meie keskkonnas ja organismis need tegurid, mis on loonud eeldused nende haiguste ja immunoloogiliste nihete tekkeks. Arusaadavalt on selles valdkonnas intensiivselt tegutsetud aastakümneid. Esmalt hakati otsima nakkushaiguste tekitajaid. Hiljem ka kaasuvaid mittenakkuslikke tegureid. Aga neis töödes piirduti enamasti vaid üksikute keskkonnafaktorite mõju uuringutega. Paari viimase aastakümne jooksul on saanud selgeks, et sellised üksikud uuringud ei vii sihile. Seetõttu on võetud kasutusele uued põhimõtted, mida kokkuvõtvalt nimetatakse eksposoomika uuringuteks.
Eksposoomika uuringuobjektiks on eksposoom, mida võib määratleda kui keskkonnamõjude kogumit, millega inimene puutub kokku kogu oma bioloogilise elu jooksul – alates munaraku viljastamisest kuni surmani. See uuringute valdkond käsitleb koos kõiki tervist mõjutavaid faktoreid. Sellisest lähenemisest tervisele on veel suhteliselt vähe räägitud.
Kui ühendame eksposoomika mitmekülgsed uurimused teiste biomeditsiini valdkondade (sh immunoloogia) töödega, saame paremini aru keeruliste haigusprotsesside tekkest ja arengust.
Seetõttu on märkimisväärne, et juba 31. jaanuaril 2022 sattus Postimehe veergudele üks sellekohane The New Scientisti refereeriv artikkel. Kuigi eksposoomikast on rahvusvahelises teaduskirjanduses räägitud juba paarkümmend aastat, käsitlevad seda teemat viimasel ajal üha sagedamini ka teaduse tippajakirjad ning läbi on viidud ulatuslikke teadusuuringuid (www.humanexposome.eu). Seejuures ei käsitleta neid mõjutusi eraldi organismis aset leidvatest muutustest, vaid analüüsitakse põhjusi ja neist tulenevaid muutusi kompleksselt. Lisaks sellele ei hinnata neid seoseid mitte ühekordselt, vaid jälgitakse koos muutustega pikematel ajaperioodidel. See võimaldab ka väliskeskkonnas toimuvaid väiksema kaaluga muutusi hinnata tervisele mõjuva kumulatiivse efektina. See on eriti tähtis, sest elame ju jätkuvate muutuste maailmas, millest üksikute efekt avaldub vaid koosmõju tulemusena.
Kui ühendame eksposoomika mitmekülgsed uurimused teiste biomeditsiini valdkondade (sh immunoloogia) töödega, saame paremini aru keeruliste haigusprotsesside tekkest ja arengust. Näiteks võib tuua pahaloomuliste kasvajate seose erinevate tööstuses tekkivate kemikaalide pikaajalise mõjuga meie immuunsüsteemile, mis omakorda võib põhjustada muutusi ja soodustada kasvajate teket. Või kompleksse mõju, mis on mikro- ja nanoplastil koos plastiosakestele kinnitunud või seal sisalduvate toksiliste kemikaalidega. Siingi on mõju immuunsüsteemile ilmne.
Seega immunoloogial on järjest olulisem roll tänapäeva meditsiinis, sealhulgas ka haiguste varajases avastamises ja ennetamises.