Ühendkuningriik ja Norra allkirjastasid kaitselepingu, mille alusel asuvad riigid Põhja-Atlandil opereerima ühise laevastikuga, et jahtida Vene allveelaevu.
Leppe eesmärk on kaitsta merekaableid, mis on Briti ametnike sõnul Moskva tegevuse tõttu üha suuremas ohus. Suurbritannia väitel on Vene laevade ja allveelaevade arv Põhja-Atlandil viimase kahe aasta jooksul suurenenud kolmandiku võrra.
Kokkuleppe kohaselt hakkavad kahe NATO riigi mereväed kasutama Briti päritolu Type-26 fregatte.
Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer nimetas lepet ajalooliseks, märkides, et see tugevdab riigi võimet kaitsta kriitilist taristut.
Teade avalikustati neljapäeval, kui Starmer võõrustas Põhja-Šotimaal RAF Lossiemouthi baasis oma Norra kolleegi Jonas Støret.
Starmer rõhutas ajakirjanikele, et Ühendkuningriik peab olema Venemaalt lähtuva pideva ohu suhtes valvas, viidates Dawn Sturgessi surma uurimise tulemustele – kolme lapse ema suri pärast kokkupuudet Vene närvimürgiga Novitšok, sama ainega, mida kasutati 2018. aastal Vene topeltagendi Sergei Skripali tapmiskatses.
Riigijuhid kohtuvad merepatrullide meeskondadega, kes on jälginud Vene laevu, sealhulgas luurelaeva Jantar. Viimast süüdistati hiljuti laserite suunamises RAF-i pilootide pihta, et neid häirida.
Venemaa kaitseministeerium nimetab Jantarit okeanograafiliseks uurimislaevaks, kuid lääneriigid on seda Euroopa vetes korduvalt jälginud ja kahtlustavad, et osa selle missioonist on merekaablite kaardistamine.
Suurbritannia sõltub suurel määral andmesidet tagavatest merekaablitest. Samuti ühendavad riiki Põhjamere naabritega, näiteks Norraga, elutähtsad nafta- ja gaasijuhtmed.
Lunna House’i lepe – mis sai nime Teise maailmasõja ajal Norra vastupanuliikumise kasutatud Shetlandi saarte baasi järgi – toetub septembris sõlmitud 10 miljardi naela suurusele sõjalaevade tehingule.
Norra kaitseminister Tore O. Sandvik, kes allkirjastas leppe koos Briti kaitseministri John Healeyga, ütles, et kaks riiki hakkavad end koos kaitsma.
Põhja-Euroopas asuvad ühiselt tegutsema vähemalt 13 allveelaevatõrjelaeva, millest vähemalt viis on Norra omad.
Sõjalaevad seiravad Vene mereväe liikumist Gröönimaa, Islandi ja Ühendkuningriigi vahelistes vetes, kaitstes Briti kriitilisi merepõhja kaableid ning torujuhtmeid.
Lepe hõlmab ka ühisõppusi ja Briti Sting Ray torpeedode kasutamist. Kuninglik merejalavägi hakkab Norras saama väljaõpet miinuskraadides võitlemiseks.
Riigid teevad koostööd ka mehitamata miinijahtijate ja allveesüsteemide emalaevade arendamisel. Lisaks võtab kuninglik merevägi kasutusele täiustatud Norra raketisüsteemid Naval Strike Missile, mis suudavad tabada vaenlase laevu enam kui 160 km kauguselt.
“Sellel uuel ohtude ajastul ja Venemaa kasvava aktiivsuse taustal Põhja-Atlandil tuleneb meie tugevus sõjalisest jõust ja kindlatest liitlassuhetest,” sõnas Healey.
Ühendkuningriik ja selle NATO liitlased tunnevad pärast Ukraina sissetungi järgnenud pingete kasvu üha suuremat muret ohu pärast, mida Moskva kujutab veealustele kaablitele ja torujuhtmetele.
Riikliku julgeoleku strateegia komitee hoiatas septembrikuises raportis, et rünnakud veealusele taristule võivad põhjustada katastroofilisi häireid Suurbritannia finants- ja sidesüsteemides.
Norra ostab Suurbritannialt 11 miljardi euro eest sõjalaevu
Lepingu järgi ostab Norra Suurbritannialt veidi enam kui 11 miljardi euro ulatuses sõjalaevu.
Tegemist on Suurbritannia ajaloo suurima sõjalaevatehinguga, millega loodetakse luua arvukalt uusi töökohti kaitse- ja merendustööstuses.
Uute fregattide esimesed tarned Norrasse peaksid algama viie aasta pärast.