Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 4. detsembril kell 22.59:
– Ukraina kaitsejõud ründasid üht Venemaa suurimat keemiaettevõtet;
– Vene rünnakud Hersoni soojusjaama pihta jätsid üle 40 000 elaniku külma kätte;
– Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta sügisel Venemaal üle 50 strateegilise sihtmärgi;
– Witkoff ja Trumpi väimees kohtuvad Floridas Ukraina pealäbirääkijaga.
– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.
Ukraina kaitsejõud ründasid üht Venemaa suurimat keemiaettevõtet
Ukraina kaitsejõud andsid õhulöögi agressorriigi Venemaa ühele suurimale keemiaettevõttele Nevinnomõsski Azot, mis asub Stavropoli krais, edastas neljapäeval uudisteagentuur Unian.
Rünnakust teatas Ukraina relvajõudude kindralstaap.
Teates märgiti, et õhulöök objektile anti ööl vastu 4. detsembrit osana vaenlase ründepotentsiaali ning raketi- ja pommilöökide võimekuse vähendamisest.
“Tehas on vaenlase sõjatööstuskompleksi kriitiline komponent, mille tootmisvõimsus on üle miljoni tonni ammoniaaki ja kuni 1,4 miljonit tonni ammooniumnitraati aastas, mis teeb sellest lõhkeainete ja laskemoona tootmiseks vajalike põhikomponentide ühe võtmetarnija,” seisis avalduses.
Kindralstaap tõi välja, et tehas varustab otseselt mitmeid vaenlase sõjatööstuskompleksi ettevõtteid. Lisaks täidab rajatis lahingutegevuse tehnilise toetamise süsteemis sõlmpunkti funktsioone.
Viimastel andmetel sai rünnaku tagajärjel tabamuse üks tootmistsehhidest ja objektil fikseeriti tulekahju.
Vene rünnakud Hersoni soojusjaama pihta jätsid üle 40 000 elaniku külma kätte
Hersoni oblasti juhi Oleksandr Prokudini teatel on 40 500 linnaelanikku jäänud kütteta, sest korduvad Vene rünnakud muutsid linna soojusjaama töökõlbmatuks.
Prokudini sõnul seiskus jaama töö pärast mitu päeva kestnud drooni- ja suurtükirünnakuid, mille sihtmärgiks olid jaama hooned ja seadmed.
Rünnak on järjekordne näide Venemaa sihipärasest kampaaniast Ukraina keskküttetaristu vastu. Talve lähenedes on Venemaa rünnakuid Ukraina energiataristule märgatavalt intensiivistunud.
Herson, mis oli 2022. aastal kaheksa kuud Vene okupatsiooni all, on vaenlase rünnakutele haavatavam kui ükski teine Ukraina suurlinn. Põhjuseks on linna vahetu lähedus Vene positsioonidele, mis asuvad otse teisel pool Dnipro jõge.
Linna ja selle elanikke ei ohusta mitte ainult kaugmaarelvad, nagu raketid ja Shahed-tüüpi droonid, vaid ka liugpommid, suurtükimürsud ja FPV-droonid. Venemaa korraldab linna tsiviilelanikke vastu regulaarselt rünnakuid.
“Tsiviilobjekt, mis andis linlastele sooja, sai tõsiseid kahjustusi – viga said nii jaama hoone kui ka seadmed,” kommenteeris Prokudin. “Terroristid peavad taas sõda tsiviilelanikkonna vastu.”
Satelliidipildid: Kiiev tabas 2025. aasta sügisel Venemaal üle 50 strateegilise sihtmärgi
Ukraina relvajõud ründasid sel sügisel Venemaal enam kui 50 kütuse- ja sõjatööstuse taristuobjekti. Ukraina peastaabi ja Raadio Vaba Euroopa uuringus tsiteeritud ekspertide hinnangul on edukate rünnakute sagedus enneolematu.
Ajakirjanikud koostasid Planet Labsi satelliidipiltide põhjal interaktiivse kaardi, mis annab ülevaate Ukraina löökidest Venemaa strateegilistele rajatistele, sealhulgas naftatöötlemistehastele, gaasitöötlusjaamadele, kütuseterminalidele ja sõjatööstusobjektidele.
Kahjustusi tuvastati 13 asukohas. Sõja- ja majandusanalüütikute sõnul on rünnakud sundinud Venemaad suurendama kulutusi rajatiste kaitsele ning põhjustanud mõnes piirkonnas kütusepuudust.
Witkoff ja Trumpi väimees kohtuvad Floridas Ukraina pealäbirääkijaga
USA presidendi Donald Trumpi erisaadik Steve Witkoff ja riigipea väimees Jared Kushner kohtuvad neljapäeval Floridas Ukraina pealäbirääkija Rustem Umeroviga, teatas USA ametnik.
Trumpi saadikud naasid äsja Moskvast. Kreml teatas varem kolmapäeval, et Ukraina NATO-ga liitumise väljavaade oli Moskvas peetud USA-Venemaa kõneluste võtmeküsimus.
“Ameerika partnerid on kinnitanud oma valmisolekut võtta arvesse meie kaalutlusi ja peamisi ettepanekuid,” ütles Kremli nõunik Juri Ušakov ajakirjanikele, kui rääkis Putini, Witkoffi ja Kushneri vahel aset leidnud viietunnisest kohtumisest.
Trump on korduvalt välistanud Ukraina NATO liikmeks saamise ning tema viimane rahukava sätestas selgesõnaliselt, et Kiievit ei võeta kunagi allianssi.
Ukraina ja Euroopa muutsid hiljem kava, kuid Moskva paistis selle teisipäevasel kohtumisel tagasi lükkavat.
NATO peasekretär Mark Rutte ütles, et uks on Kiievi liitumisele endiselt avatud, kuid lisas, et hetkel puudub selles osas konsensus.
Trump ise rääkis kolmapäeval, et Putin sooviks väidetavalt lõpetada sõda Ukraina vastu.
“Putin tahaks näha selle sõja lõppu. Ma arvan, et ta tahaks naasta normaalsema elu juurde,” ütles Trump Kremlis peetud kohtumist kommenteerides.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
– elavjõud umbes 1 177 370 (võrdlus eelmise päevaga +1140);
– tankid 11 396 (+3);
– jalaväe lahingumasinad 23 685 (+3);
– suurtükisüsteemid 34 809 (+29);
– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1556 (+1);
– õhutõrjesüsteemid 1253 (+0);
– lennukid 430 (+0);
– kopterid 347 (+0);
– operatiivtaktikalised droonid 86 476 (+245);
– tiibraketid 4024 (+0);
– laevad/kaatrid 28 (+0);
– allveelaevad 1 (+0);
– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 68 813 (+125);
– eritehnika 4012 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.