Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. detsember 2025:
info nappus mitmes rindelinnas ja seni lõunarindel vene poolt pidama pole saadud.
1. Odessa ja sihtmärgiks sobib kõik.
2. Mida öösel tabati, veel ei teadnud.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani suunas 2 km.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: pisu paranes seis Pokrovskist edelas.
9. Lõunarinne: järgmine küla langes.
10. Herson: muutusteta.
11. Kasahstan võib Rosnefti-vastaste sanktsioonide tõttu peatada venemaa naftatransiidi Hiinasse.
12. venemaa rahandusministeerium suurendab eelarveaugu sulgemiseks Rahvusliku Heaolu Fondist välisvaluuta ja kulla müüki.
13. venelased on hakanud massilisemalt kurtma palkade maksmata jätmise üle.
14. sobjanin teatas, et Moskva majanduse kõikides sektorites on personalipuudus.
15. venemaa on pärast Ukrainas toimunud massilisi inimohvreid salastanud osa puuetega inimeste statistikat.
16. Lühiuudised
Iga Eestimaa inimene võiks vaadata peeglisse ja küsida endalt, mida ma saan veel teha, et Ukraina võidaks… ja kui on tõsiselt selle nimel pingutanud, alles siis kritiseerida teisi… üks võimalik panus selleks on ka riigi kaitsevõime ja siseturvalisuse/kriisikindluse tõstmine…
Kolonel Pavlo Palisa teatas plaanist reformida uute värvatute jaotamist brigaadide vahel. Iga üksus peaks saama prognoositava arvu sõdureid, kes treenivad nüüd oma brigaadi sees, parandades oskusi konkreetsete ülesannete ja varustuse jaoks. Njah, eip tea, kas Ukraina meedias laineid löönud ka eilses loos kajastatud artikkel tõstis pilvede tihedust Sõrski kohal…
Tõsised lahingud jätkuvad Vovtšanski, Kupjanski, Siverski, Kostantõnivka, Rodõnske, Mõrnohradi, Pokrovski ja Huljaipole linna pärast. Lisaks Lõmani suund. Küll näeb nn aegruumis, et rünnakute arvude suuremad kõikumised neis suundades on hakanud toimuma ja kipub kahtlustama, et tempot ei pruugita suuta enam ühtlasena hoida isikkoosseisu kaotuste tõttu ning järgmiste gruppide komplekteerimine ja rünnaku alustamise kaugusse jõudmine muutub üha ebaühtlasemaks. Võimalik, et paranenud on ka Ukraina omade logistikaakoridoride mõjutamine.
Juba mitmes päev on olukorra ilmestajaks enamuse neist linnadest info puudus. Kumbki pool küll annab teada edusammudest, aga neist ühtki pilti ega videot eip leia ka kogenumad analüütikud. Ei usu, et materjali pole, aga võimalik, et operatsiooni julgeoleku tõttu üritatakse max varjata ja seekord mõlemalt poolelt. Eks pisu ootel, et miskit enamat infot leiaks.
Miks tabati oluliselt rohkem kaudtuleüksusi, ei tea, laske oli pisu rohkem, võib-olla seetõttu. Öösel aga hakkavad juba sealgi kimbutama väikesed miinuskraadid ja lund kuumimas rindelõigus lubab teisipäevast, aga maha see veel ei jää…
1. Krõvõi Rihis tabas ballistilise raketi rünnak administratiivhoonet. Linna kaitsenõukogu teatel sai kahjustada mitu korterelamut ja teatatud on vigastatutest.
3. detsembril Hersoni linnas toimunud venemaa pommitamises vigastada saanud 6-aastane tüdruk suri haiglas.
4. detsembri öösel tabas Odessat taas ulatuslik vene droonide rünnak, mille tagajärjel sai vigastada kuus inimest, teatas piirkondliku sõjaväevalitsuse ja riikliku hädaolukordade teenistuse juht Oleh Kiper. Energiainfrastruktuuri rajatises puhkes tulekahju, mis kahjustas administratiivhoonet, lähedal asuvaid kortermajasid ja autosid.
2. Kindralstaap kinnitab: Ukraina ründas eile öösel Tambovi oblastis asuvat venemaa kütusehoidlat „Dmitrijevska”, mis varustab venemaa armeed. Samuti ründasid nad Mustal merel asuva MSP-4 avamereplatvormi vaatlusposti, hävitades drooni meeskonna ja kahjustades „Sivash” puurplatvormi radarit. Eraldi rünnakus Sakõ lennuväljale hävitati kolm Orioni ründedrooni (igaüks väärtusega ≈5 miljonit dollarit).
Okupeeritud Donetski taeva kohal oli öösel märgatud Ukraina mehitamata õhusõidukeid. Mitmes piirkonnas oli juba välja kuulutatud häire.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskis seni infokildude põud.
Lõmani suunal sai üks vene jalaväegrupp edasi u 2 km ja kanna maha Dobrõseve asula servas. Hetkel jooksvalt ei tea, kas Ukraina omade droonitöötlus suutis tabada kõiki sinnani jõudnuid. vene pool vähemalt väidab, et kand maas.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: kuidagi info vähesus kummitab nii Rodõnskes, Mõrnohradis kui Pokrovskis ja seda pigem heaks märgiks peab.
Kas Ukraina SOF-i mõned ponnistused Pokrovskist edelas toovad mingeid muutusi jooksvas seisus, ei oska veel arvata, aga eilseks suudeti vähemalt kahes kohas puhastada seniseid vene eesmisi possasid Kotline ja Udatšne küla juures.
9. Lõunarinne: Huljaipole suunas vene poole edenemine jätkus, vallutati Võsoke küla ja mõned Ukraina possad seal suunal. Siinse suuna Ukraina ülem teatas, et vene poole liharünnakud jätkuvad…
10. Herson: muutusteta.
11. RTVI teatel, viidates Kasahstani nafta- ja gaasisektori allikatele, on venemaa naftatarned Hiinasse Kasahstani läbiva torujuhtme kaudu USA Rosnefti-vastaste sanktsioonide tõttu kahtluse all. Rosneft pumpab igal aastal Atasu-Alašankou torujuhtme kaudu Hiinasse 10 miljonit tonni naftat Lääne-Siberi leiukohtadelt. Riikliku torujuhtmesüsteemi operaator Kaztransoil saab 2023. aastal allkirjastatud lepingu alusel 15 dollarit transiiditonni kohta.
Nende tarnete tulevik sõltub USA rahandusministeeriumi otsusest, mis kehtestas oktoobris Rosnefti vastu blokeerivad sanktsioonid ja keelas kõik tehingud temaga. Kasahstani energeetikaministeerium on saatnud Washingtonile taotluse selgituste saamiseks uute tingimuste kohaselt tegutsemise kohta.
Kui USA rahandusministeerium väljastab üldlitsentsi ja tühistab torujuhtmele sanktsioonid, jätkuvad tarned samas mahus, ütlevad RTVI allikad. Kui litsentsi ei saada, seisab Kasahstan silmitsi valikuga, kas peatada transiit või riskida Kaztransoili vastu suunatud sekundaarsete sanktsioonidega.
Läbirääkimistel USA ja ELi esindajatega on Kasahstani juhtkond konkreetselt rõhutanud, et riik peab täitma oma varem võetud rahvusvahelisi kohustusi ja lääne partnerid suhtuvad sellesse seisukohta mõistvalt, ütles allikas RTVI-le. Litsentsi saamisel tuleb Rosnefti ja Kasahstani vahelised maksed – 150 miljonit dollarit – konverteerida riiklikesse valuutadesse.
Hiina ostab suurema osa venemaa naftast meritsi – 1–1,5 miljonit barrelit päevas. Pärast USA sanktsioone hakkasid riigile kuuluvad Sinopec ja PetroChina, aga ka erarafineerimistehased nendest tarnetest keelduma. Kpleri hinnangul võis novembris venemaa naftaimport Hiinasse langeda 36%, ulatudes 926 000 barrelini päevas.
Kpleri analüütik Johannes Rauball hindab, et sanktsioonide tõttu on ohus 300 000–400 000 barrelit Hiina päevasest naftatarnetest. Riigile kuuluvad Hiina rafineerimistehased suhtuvad sanktsioonide riski tavaliselt konservatiivselt, samas kui erarafineerimistehased võivad oluliste allahindluste tõttu naasta venemaa barrelitele, usub ta.
Hiina jätkab tõenäoliselt venemaalt ostmist varasemates mahtudes, kuid vahendajate kaudu – skeemi, mida on juba proovitud, märgib Rauball: „Kui naftat tarnitakse kolmandate osapoolte kaubandusorganisatsioonide kaudu, kes suudavad usaldusväärselt tõestada, et need ei ole Rosneft ega Lukoil, saavad rafineerimistehased jätkuvalt tarnete pealt allahindlusi, mis piirab sanktsioneeritud kontaktide nähtavust.”
12. venemaa rahandusministeerium on valmis maksma valitsuse otsuse eest sügisese bensiinikriisi rahastamiseks. Ministeeriumi prognoosi kohaselt jäävad nafta- ja gaasieelarve tulud detsembris alla baastaseme 137,6 miljardit rubla, mida tuleb kompenseerida välisvaluuta ja kulla müügiga Rahvuslikust Heaolufondist (NWF). Fondi likviidne osa oli 1. novembri seisuga 4,16 triljonit rubla (41,6 miljardit eurot).
Kuna novembrikuu nafta- ja gaasitulud ületasid rahandusministeeriumi ootusi 14,1 miljardi rubla võrra, müüb see vaid ühe kuu jooksul (5. detsembrist 15. jaanuarini) 123,4 miljardi rubla väärtuses välisvaluutat ehk 5,6 miljardit rubla päevas. Praegu on päevane müük 0,1 miljardit rubla.
Rahandusministeeriumi oodatav nafta- ja gaasitulude puudujääk on osaliselt tingitud novembri lõpus allkirjastatud seadusest, mis hüvitab naftaettevõtetele maksed, mida nad tegid madalate kütusehindade hoidmise eest siseturul. Iga kuu hüvitab eelarve neile kümneid miljardeid rublasid (mõnikord üle 100 miljardi rubla), kokku 824 miljardit rubla aasta algusest, et vähendada kasumlikkuse lõhet sise- ja eksporditarnete vahel (nn amortisaatori mehhanism).
Amortisaatori kasutamiseks ei tohi börsil kaubeldava bensiini hinnad liiga palju tõusta. Septembris tõusid need väljapoole ettenähtud vahemikku ja naftatootjad ei saanud raha, samas kui oktoobris olid eelarve nafta- ja gaasitulud 45 miljardit rubla kõrgemad kui rahandusministeeriumi ootused. Kriisi peatamiseks keelasid võimud bensiini ekspordi, muutsid amortisaatori arvutamise reegleid ja lubasid selle septembrikuu kohta tagasiulatuvalt ümber arvutada. Tverdye Digitsi analüütikud nimetavad detsembrikuu puudujääki oktoobri olukorra peegelpildiks.
Majandusarengu ministeeriumi poolt novembris teatatud maksustatava naftahinna 44,9 dollari suuruse barrelihinna põhjal hindavad nad detsembrikuu nafta- ja gaasitulude tegelikku kõrvalekallet baastasemest 90–100 miljardile rublale. Ülejäänu on seotud amortisaatori kompenseerimisega.
Sekkumiste kogumaht on veelgi suurem: keskpank müüb iga päev 8,9 miljardi rubla väärtuses välisvaluutat, kompenseerides eelmise aasta riikliku heaolufondi kulutusi väljaspool eelarvereeglit. Neid tehinguid arvesse võttes suureneb keskpanga (mis tegeleb kõigi rahandusministeeriumi tehingutega) päevane välisvaluuta ja kulla müük 9 miljardilt rublalt 14,5 miljardile rublale päevas ehk 61%.
See toetab rubla vahetuskurssi, mida ettevõtted, ametnikud ja pankurid peavad liiga tugevaks. Kuid nad ei saa sellega midagi teha. Rahandusminister anton siluanov kutsus üles õppima, elama ja töötama praeguse vahetuskursiga, kuna see võib säilida ka tulevastel perioodidel, kuna see on enam-vähem tasakaalus, tuginedes praegusele maksebilansile.
Rubla ei ole reageerinud teadetele suurenenud välisvaluuta müügi kohta, ütles Freedom Finance Globali juhtiv analüütik Natalia Milchakova. See langes hommikul, kajastades edusammude puudumist putini ja Donald Trumpi eriesindaja Stephen Witkoffi kõnelustel eelmisel päeval. Seejärel korrigeeriti seda veidi, misjärel see jäi stabiilseks. Päeva lõpuks oli see tugevnenud 0,8%, lõpetades isegi eelmise päevaga võrreldes tugevamana, 10,87 rubla jüääni kohta. Ametlik vahetuskurss oli veidi varem kehtestatud 10,98 rublale jüääni kohta ja 77,96 rublale dollari kohta. Pärast lühikest pausi hakkab rubla uuesti tugevnema ja langus 90 rublani dollari kohta on aasta lõpuks ebatõenäoline, järeldab Milchakova.
13. Alates 2025. aasta algusest on venelased esitanud Rostrudile 26 000 kaebust maksmata palkade kohta, mis on 1,6-kordne kasv võrreldes 2024. aastaga (+11 000). Izvestija arvutuste kohaselt, mis põhinevad ameti andmetel, moodustab see 37% kõigist ametile esitatud elektroonilistest kaebustest, võrreldes eelmise aasta 31%-ga. Kaebuste koguarv on aasta algusest ületanud 70 000, mis on ligi 1,5-kordne kasv võrreldes 2024. aastaga.
Freedom Finance Globali juhtivanalüütiku Natalia Miltšakova sõnul on kaebuste hüppe põhjuseks venemaa ettevõtete kasvavad palgavõlgnevused. Rosstati andmetel on venemaal viimase aasta jooksul palgavõlgnevused enam kui kolmekordistunud, ulatudes oktoobri lõpu seisuga 2,2 miljardi rublani (22 miljoni euroni). Viimase kuu jooksul on palgavõlgnevused suurenenud 11% ja nende praegune tase (inflatsiooni arvestamata) on kõrgeim alates 2020. aasta augustist, märgib Finami ökonomist Olga Belenkaja.
Rohkem kui kolmandik (36%) palgavõlgnevustest moodustavad ehitussektori ettevõtted. Kaevandamine (peaaegu 25%) ja töötlev tööstus (umbes 21%) on samuti kogunud märkimisväärset võlga. „Põhjus on lihtne: paljud nende sektorite ettevõtted tegutsevad pikkade tootmistsüklitega ja seisavad regulaarselt silmitsi vastaspoolte makseviivitustega. Samal ajal tõusevad intressimäärad, mis sundib neid suunama osa vahendeid laenude teenindamiseks. Lisaks kogunes peaaegu 78% kõigist võlgnevustest 2025. aastal,” selgitab AMarketsi juhtivanalüütik Igor Rastorguev.
Riikliku statistika kohaselt ei olnud 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga venemaal umbes 12 000 töötajat oma palka õigeaegselt kätte saanud – see on peaaegu 1% Rosstati registreeritud tööjõust. Belenkaja rõhutas, et palgata jäänud töötajate arv on aastaga enam kui kahekordistunud. Ta lisas, et need arvud ei kajasta väikeettevõtteid, kus palgavõlgadega seotud olukord võib olla kõige keerulisem.
Augustis märkis venemaa Sõltumatute Ametiühingute Föderatsioon (FNPR) palgavõlgade ja varjatud tööpuuduse kiiret kasvu riigis. Föderatsiooni liikmesorganisatsioonide monitooring näitas, et ainuüksi juulis suurenesid võlgnevused 25% võrra 1,7 miljardi rublani ning vallandamise ohus olevate töötajate arv suurenes 1,5 korda võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
14. Moskva linnapea sergei sobjanin rääkis saates Moskva 24 tööjõupuudusest pealinna majanduse kõikides sektorites, hinnates puudujääki umbes 500 000 spetsialistile. „500 000-st on 70% vaja spetsialiste, kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid,” täpsustas ta. Linnapea lisas, et spetsialistid on alati olnud probleem, kuid tänapäeval on see muutunud veelgi teravamaks. Linnapea sõnul on praegune olukord tingitud demograafilistest teguritest ja kiirest majanduskasvust.
sobjanin osutas ka ajaloolisele tasakaalustamatusele haridussüsteemis, mis annab välja rohkem kõrgharidusega spetsialiste kui kutseõppeasutuste lõpetanuid. „Nüüd püüame seda püramiidi pea peale pöörata,” teatas linnapea.
Rosstati andmetel oli 2025. aasta augustis venemaal töötuse määr 2,1%, mis saavutas ajalooliselt madalaima taseme. Juba 2024. aasta detsembris hindas valitsus kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puuduseks riigis 1,5 miljonit inimest, peamiselt ehituses, transpordis ning eluaseme- ja kommunaalteenuste valdkonnas. Gazprombanki analüütikud märgivad samuti, et majanduse tööjõuvajadus ületab olemasolevaid ressursse. venemaa tööministeerium ennustas varem, et tööjõupuudus riigis võib 2030. aastaks ulatuda 3,1 miljonini.
Olukorda mõjutas ka rahvastiku väljavool pärast putini sõja algust Ukrainas. Mobilisatsiooni esimesel aastal saadeti rindele ligikaudu 300 000 meest ja järgneva kahe aasta jooksul ligikaudu 740 000 juurde. Samal ajal lahkus erinevate hinnangute kohaselt riigist mobilisatsiooni või kremli poliitikaga mittenõustumise tõttu 650 000 kuni 1,1 miljonit venelast. Pärast terrorirünnakut Crocus City Hallis süvendasid rangemad immigratsioonieeskirjad tööjõu sissevoolu Kesk-Aasia riikidest, suurendades veelgi survet tööturule.
Olukorda süvendab veelgi demograafiline olukord. Ametliku statistika kohaselt ületas rahvastiku loomulik vähenemine 2024. aastal 596 000 inimest – see on enam kui 20% rohkem kui eelmisel aastal. Rosstat prognoosib, et 2046. aastaks võib venemaa rahvaarv väheneda 130,6 miljonini.
15. venemaa võimud on salastanud üksikasjaliku statistika puuetega inimeste arvu kohta riigis seoses Ukraina rindel haavatute arvu järsu kasvuga, mille Lääne luure hinnangul ulatub sadadesse tuhandetesse. Projekti „Kui täpne olla” kohaselt avaldab Sotsiaalfond koondandmeid föderaalsest puuetega inimeste registrist, mis sisaldas teavet puude põhjuste, sealhulgas sõjavigastuste kohta. Piirkondade kaupa esitatud andmed, äsja puudega diagnoositud kodanike arv ja väljastatud rehabilitatsioonivahendite arv on peidetud.
Siseministeerium ja Kaitseministeerium on lõpetanud oma puuetega inimeste andmete ajakohastamise. Ühtne osakondadevaheline infosüsteem (EMISS) pakub praegu ainult üldiseid andmeid puuetega inimeste arvu kohta, vastavalt projektile „Kui täpne olla”.
Selle statistika kohaselt suurenes puuetega inimeste koguarv riigis aastatel 2023–2024 190 000 võrra – see on rekordiline arv alates 2006. aastast. Eelmise aasta lõpu seisuga oli riigis 11,122 miljonit puudega inimest, võrreldes 11,04 miljoniga aasta varem ja 10,932 miljoniga 2022. aastal.
Tegelikud arvud võivad olla suuremad. Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) andmetel oli 2024. aasta lõpu seisuga rindel raskelt haavata saanud ja invaliidistunud 376 000 venelast. IISS-i arvutuste kohaselt ulatusid venemaa armee kogukaotused aastatel 2022–2024 783 000-ni. Neist 172 000 hukkus ja 611 000 sai haavata. Haavatutest liigitati 235 000 paranemisvõimetuks, ülejäänud jäid IISS-i ekspertide sõnul püsivalt invaliidistunud.
Pärast Ukraina sissetungi on venemaa võimud juba salastanud kogu tollistatistika, andmed keskpanga kulla ja välisvaluutareservide koosseisu kohta ning lubanud suurettevõtetel mitte avaldada oma finantsnäitajaid. 2023. aastal salastati nafta ja gaasi tootmise andmed ning 2024. aastal, pärast Ukraina droonirünnakuid, ka bensiini ja diislikütuse tootmise statistika.
2025. aastal kadusid avalikult andmed venelaste oodatava eluea kohta ning detailne demograafiline statistika suremuse ja sündimuse kohta.
16. Lühiuudised
Euroopa Komisjon on koostanud plaani Ukrainale reparatsioonilaenu andmiseks, mis hõlmab ka teistes ELi riikides külmutatud venemaa varasid, mitte ainult Belgia Eurocleari hoiukontol. See oli üks Belgia valitsuse nõudmistest, kuid valitsus pole veel rahul mehhanismi juriidiliste üksikasjadega, mille eesmärk on leevendada riigi riske. Euroopa Komisjoni plaan näeb ette maksimaalselt 210 miljardi euro suuruse laenu. See koosneb 140 miljardist eurost sularaha varudest, mida hoitakse venemaa Panga Eurocleari kontol. See hõlmab ka teiste ELi riikide pangakontodel külmutatud vahendeid, teatab Politico, viidates Euroopa Komisjoni dokumendile. Euroopa Komisjoni plaani kohaselt läheb kogusummast 115 miljardit eurot Ukraina kaitsetööstuse rahastamiseks. Ülejäänud 95 miljardist eurost maksab Kiiev tagasi 45 miljardit eurot, mille G7 riigid talle varem laenasid tagatiseks venemaa varade tulevaste tulude eest. Lisaks 50 miljardit eurot võiks kasutada eelarvevajaduste rahuldamiseks.
venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedjev on nimetatud „Aasta juristi” auhinna võitjaks, teatab TASS. Ta sai auhinna kategoorias „Erilise panuse eest riigi ja õiguse arendamisse”. Agentuuri teatel peetakse auhinda kõrge kvalifikatsiooniga juristide teenete tunnustuseks riigile ja ühiskonnale. „Aasta jurist” on venemaa kõrgeim õigusalane auhind, mille asutas president dmitri medvedjev 2008. aasta oktoobris määrusega. Auhind antakse üle igal aastal 3. detsembril, juristipäeval, mis on venemaa juristide kutsepüha.
Soomel ei ole kavatsust pärast sõja lõppu Ukrainale julgeolekugarantiisid anda, teatas peaminister Petteri Orpo (NCP), vahendab Yle. Ta väitis, et Helsingi on valmis osalema ainult Ukraina julgeoleku tagamise meetmetes, mitte ametlikes garantiides, mida ta nimetas väga, väga tõsiseks kohustuseks.
Bloombergi teatel otsustas Itaalia peatada oma osalemise NATO programmis Ameerika relvade ostmiseks Ukrainale, viidates relvarahu läbirääkimistele. Välisminister Antonio Tajani märkis, et kui kokkulepe saavutatakse ja võitlus lakkab, pole uute relvatarnete järele vajadust ning Kiievi julgeolekugarantiid saavad prioriteediks. See seisukoht on vastuolus Euroopa Lennundus-, Kaitse- ja Julgeolekutööstuse Assotsiatsiooni (ASD) lähenemisviisiga, mis hoiatas 2. detsembril, et Euroopa riigid peaksid jätkama kaitsetootmise suurendamist olenemata Ukraina relvarahu väljavaatest, märgib agentuur.
EL lisab venemaa ametlikult musta nimekirja rahapesu ja terrorismi rahastamise seisukohast kõrge riskiga riikidena, murdes sellega FATF-i kõhklused. See samm sunnib kõiki finantsasutusi kogu ELis suurendama kontrolli kõigi venemaaga seotud tehingute üle, isoleerides Moskvat veelgi rahaliselt.
4.-5. detsembril külastab putin esimest korda nelja aasta jooksul Indiat. venemaa diktaatorit sundis sellele reisile süvenev kriis kremli jaoks võtmevaldkonnas: naftaekspordis. putin püüab hoida kinni India raskesti ligipääsetavast turust, ahvatledes samal ajal Narendra Modit teiste mänguasjadega. Diktaator ei lenda New Delhisse üksi, vaid muljetavaldava meeskonnaga. putini delegatsiooni kuuluvad Sberbanki ja Rosoboronexporti juhid, aga ka Rosnefti ja Gazprom Nefti juhid. Meedia teatel kavatseb venemaa paluda Indialt abi oma naftavarade varuosade ja seadmete hankimisel, millele juurdepääs on sanktsioonidega blokeeritud.
Financial Times, viidates mitmele USA ametnikule: Väljaande allikate kohaselt on Valge Maja edasi lükanud sanktsioonide kehtestamise Hiina luureagentuurile ja selle alltöövõtjatele, keda arvatakse olevat seotud USA telekommunikatsioonivõrkude vastu suunatud häkkimiskampaaniaga, mida tuntakse nime all Salt Typhoon. Allikate sõnul tehti seda selleks, et mitte õõnestada Washingtoni ja Pekingi suhete parandamise protsessi.
ÜRO Peaassamblee võttis häälteenamusega vastu resolutsiooni, milles nõutakse venemaa Föderatsioonilt kõigi ebaseaduslikult väljasaadetud Ukraina laste viivitamatut ja eeltingimusteta tagasisaatmist. Ukrinform: „Peaassamblee… nõuab, et venemaa Föderatsioon tagaks ebaseaduslikult ümberasustatud või väljasaadetud Ukraina laste viivitamatu, turvalise ja tingimusteta tagasisaatmise; kutsub venemaa Föderatsiooni üles viivitamatult lõpetama igasuguse edasise sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, laste perekonnast ja seaduslikest eestkostjatest eraldamise, isikliku staatuse muutmise, sealhulgas kodakondsuse, lapsendamise või hooldusperre paigutamise kaudu, ning Ukraina laste ajupesu.” Resolutsiooni toetas 91 riiki. Vastu hääletas 12 riiki ja 57 jäi erapooletuks.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal